Scooter Racing/X-Bladez: Inline Skater

laupäev, 26. juuni 2010


Aastal 1997 sai alguse selline Ameerika videomängukompanii nagu seda on Crave Entertainment. Läbi aastate on üritatud panna kokku väikese eelarvega mänge, selle kõrvalt keskenduda vähesel määral ka mängude sissetoomisega, et neid siis koduturul välja lasta. Kahjuks on aga pea et iga nende mäng parima tahtmise juures ainult keskpärane ning täpselt sama võib öelda ka kahe käesoleva tiitli kohta. Lisaks nendele on aga Crave Entertainmenti tiiva alt väljunud sedalaadi nimed, nagu Purr Pals, kosmosekeegel Milo's Astro Lanes või Baby Pals, kus üks virtuaalne titt väidetavalt islamiusku reklaamis. Hästi paljude nende mängude puhul tuleb ette moment, kus nende kohta internetis mingit informatsiooni on raske leida, rääkimata siis korralikest ülevaadetest, arvustustest või videoklippides youtubei avarustes. Nii on lugu ka Scooter Racingu ja X-Bladez: Inline Skateriga.


Scooter Racing on, nagu pealkirjast ja kaanepildist järeldada võib, tõukeratta-võidusõidule rõhku panev mäng, mis on eelkõige mõeldud lastele. Sellest võib aimu saada kasvõi väga kirevast (ning suhteliselt kiirelt ärritavaks muutuva) graafikast, mis ei ole veini kombel aastatega paranenud, kuid on siiski silmale ilusam vaadata kui teine eelnimetatud mäng. Lisaks on lastemeelsed ka mängu lugu ning tegelased, alustades robotiga, kes korraldab tõukerattavõistlusi, kui ka osalejatega, kelle seast võib leida nii teadusklubi liikmeid (koos ahviga), tavapäraseid "lahedaid" lapsi kui ka sõjaväehulle. Robotiga tuleb tutvust teha ka teises mängus, lisaks on tegelaste puhul välja toodud sellised omadused, nagu lemmiktoit, -muusika ja muu säärane. Gameplayd erinevad tegelased erinevalt ei mõjuta, vaid on kõik samasuguste omadustega. Viimaseks võiks välja tuua üleni lihtsaks tehtud nupukombinatsioonid, mis mängule rohkem kahjuks kui kasuks on.

Võidusõidu ajal trikkide tegemine ei ole soovitatav, sest need võtavad mängijal kiirust kõvasti maha ning samuti peab maandumine olema täiuslik, vastasel juhul on tagajärjeks kukkumine. Trikke saab kasutada maailmade lõpus olevaid skate-parke, mis siiski oma disaini poolest pakuvad vähem lõbu kui ootaks. Maailmaid on paar-kolm tükki, mis koosnevad samuti paarist ringrajast ja ühest skate-pargist. Audiopool ei ole kohe mitte üldse meeldejääv, isegi värskelt mängimise lõpetanu ei suuda meenutada kas just mängitud levelite taustaks kõlas lisaks üksildaste heliefektide ka muusika või mitte. Kokkuvõtvalt on tegemist lastemänguga...mis ei lõbustaks isegi lapsi.


Kui aga Scooter Racing on kõigele vaatamata mängitav (mitte segi ajada meelelahutusega), siis X-Bladez: Inline Skater ei ole isegi mitte seda. Stooripoolne ülesehitus on mängul sama kui eelnimetatul, ainsa vahega, et seekord ei tule läbida ringe, vaid jõuda ühe raja lõppu saades teatud arvu punkte, neid teenitakse aga trikitamise abil. Siin aga seisame ees selle mängu kõige suurema probleemiga ning selleks on väga halvasti kuuletuvad kontrollid eales. Paremale-vasakule liikumine toimub justkui aegluubis, trikkide sooritamine tundub mõnikord olevat aga täielik lotomäng, nende õnnestumisele (ning eriti just grind tüüpi trikkide puhul) räägib kaasa ka hüpete õige ajastamine ja asetamine, sest piirdele liiga lähedal hüpet sooritades hüppab tegelane suures kaares sellest üle, mitte ei lange peal. Samuti on raske hüpetel teiste trikkide väljavõlumine ja pöörded tunduvad lausvõimatutena.

Mina isiklikult pole tänase päevani suutnud selle mängu esimesest levelist mööda saada! Ma olen proovinud ja proovinud, jätkuvalt lootes et ehk seekord õnnestub mul alistada need kohutavad kontrollid ja lõpuks mööduda nõutavast punktisuumast, milleks on 14000, kuid sõidu lõppedes vaatavad mulle taas vastu punktid, mis ei küündi isegi poole peale nõutavast. Igat mängukorda ei tee rõõmsamaks kole ja kahvatu graafika ning taustal mängiv kohutav tümpsumuusika.

Lõppkokkuvõttes ei ole mitte kumbagi mängu puhul seda lõbufaktorit kuskil leida. Kuid kui ajaviitmiseks on antud PS1 ja valik nende kahe mängu vahel, siis Scooter Racing on kindlast parem. Sest seda on vähemalt võimalik mängida.

Usu.

reede, 25. juuni 2010

E3 2010 muljed #6 - Konami

neljapäev, 17. juuni 2010



Võtame siis siinkohal kokku ka viimase pressikonverentsi, mida internetivahendusel meile pakuti. Selleks on Konami meeliülendav show, mida mõni isegi eepiliseks julgeks nimetada, Ei, aga tegelikult oli see vist kõige hullem pressikas seni.


Konami

Kõige esimese asjana loetakse publikule sõnad peale, et "Seda pressikat kantakse ka internetis üle, hoidke oma suu kinni, lülitage mobiiltelefoni välja või pange nad vibreerima, kui see ei kõlba, siis uks on seal. Kõik mida te teete on ka netis kuulda." Üks inimene naerab selle peale, mis saab kohe ka vastukommentaari "Yeah, sa ei taha seda teha." Võluv.

Peale seda läheb tööle esimene videolõik, mis esmapilgul ei tähenda nagu midagi, kuid kui pressikonverentsi uuesti algusest vaadata, siis tuleb välja, et põhimõtteliselt fitureerib seal terve õhtune line-up pluss veel pudi-padi. Uups, spoilers! Videoklipp ise paikneb suures videoseifis, mis avaneb ainult Konami koodi kasutades. See pole just eriti praktiline? Mõelda, kui Konami ka reaalses elus oma seife sama koodiga varustaks. It is soooo predictable. Järgmisena astub lavale Konami ninamees isiklikult, Shinji Hirano, kes ütleb et Konami populaarsus on suurem kui varem ning toob tahlvi peale näiteid - MGS, Silent Hill, Castlevania, Frogger ning Dance Dance Revolution saavad auväärselt välja toodud (Frogger? Päriselt? Ma pole sellest seeriast ammu midagi kuulnud) ning ekraanile ilmub "Glee: Karaoke revolution". Okeeeei....?

Igatahes alustatakse mängude tutvustamisega, esimeseks on valitud Def Jam Rapstar, ehk räppkaraooke. Lavale tatsab seda tutvustama..mm...mängu producer, jääb ootama mängu treilerit, ootab, ootab natuke veel ning kui on selge et treilerit ei taha tulla, asub mängu tutvustama. Mingi teema selle kohta et kui sotsiaalne see mäng on, saab neti kaudu bätleid teha ja muud säärast. Seejärel kutsutakse lavale legend isiklikult, Russell Simmons (teenides sellega ka õhtu kõige tugevama aplausi), kes räägib et "Obama on must, hiphop on awesome ning ühendab rasse ja muud säärast." Peale seda südantsoojendavat kõnet saadakse tööle ka mängu treiler.

Peale seda tuuakse lavale Mehhiko maadlusässad, öeldakse et tulekul on selleteemaline mäng, Konami kioskis on toimuvad ka maadlusmatsid ning laval läheb peaaegu pisikeseks rahmeldamiseks, enne kui kogu kamp taaskord lava taha suundub. Seejärel näeme uut Saw mängu treilerit, kus noor naine liftiga keskelt pooleks rebitakse. Aga pole hullu, sest ta oli selle ära teeninud, sest noor apteekrinna müüs tänaval illegaalselt ravimeid. Saw 2: Flesh and Bloodi peaosas on Jigsaw poeg, seega on alapealkiri niivõrd geniaalne. Hurr hurr. Kuid lõbu ei lõppe sellel hetkel, vaid järgisena esitleb oma loometeost Ninety-Nine Nights 2 developer, kes iga lausega üritab publikult aplausi välja meelitada (esimest korda näen rastapatsidega jaapanlast, btw) ning rebib pidevalt kildu. NNN2 ei ole lihtsalt tavaline hack-n-slash, vaid "extreeeeeeeeeme" hack-n-slash, sellele järgneb ka treiler, aga minu pilk on kusagil mujal. Järgisena O:Tomedius Excellent, mida tutvustab vaid üks animetüdrukuid sisaldav treiler. Okei, informatiivne. Järgmisena natuke Kinecti teemat ja Adrenalin Misfits, mis näeb välja nagu iga teine Kinceti mäng, mida meile tutvustatud on. Samuti Kinectile, on ilmumas ka DanceMasters, mida on tulnud tutvustama täiesti igav valge mees ja täiesti tavaline jaapani moodi jälgiv heteroseksuaalne onu, kelle emakeeleks on igatahes ENGRISH! Boring, let's move on!

Ning nüüd jõuab aeg taaskord Glee Karaoke Revolutioni kätte, näidatakse mingit igavat treilerit ning äkitselt muutub Konami pressikas High School Musical 4ks!! Pisikesed tüdrukud minestavad, keskealised mehed lähevad aga WCsse, et oma magu tühjemaks teha. Peale seda on Mike Pepe laval nägemine nagu sõõm puhast õhku, kui Hudson kuulutab välja oma neli mängu, milleks on...Beyblade: Metal Fusion, Deca Sports 3, Deca Sports Freedom ja Lost in Shadow. Other than Lost in Shadow tuleb nentida, et ülejäänud list on enam kui korralik. Beyblade: Metal Fusioni gameplay tundub väga põnev ja pingeline ning Deca Sports on lihtsalt võrratu. *end sarcasm*

Järgmisena uus Silent Hill. Lubatakse täiesti uut kogemust, mis oleks rohkem truum vanadele kogemustele, demotreileri järgi aga tundub olevat see sama vana asi. Või vähemalt meenutab seda, ei ole nüüd nii väga kokku puutunud sarjaga. Graafika tundus küll esmapilgul vananeva moega, peategelane on põgenenud vang( teda jahtiv politseinik (või mõlemad?), kes teab. Eks näis. Peale seda tuleb Neverdead, mis...no kurat, mis näeb päris äge välja.

Peale seda taaskord MGS Rising, aga kuna seda on juba nähtud, siis ei pööranud tähelepanu, lisaks veel palju jaapanikeelset juttu, aga kuna tõlk teeb tööd aeglaselt, siis mina igavlen. Kõige lõppu aga muidugi parimad palad, seega oleme tunnistajaks kahele, just nimelt KAHELE uuele Castlevania mängule. Esimene neist, Castlevania: Harmony of Despair tuli minule täieliku üllatusena, kasutab pixelgraafikat ning on juttude järgi multiplayer (hmm). Teine neist, Castlevania: Lords of Shadow treiler on...absoluutselt kõige ägedam asi mida minu silmad sel E3 ajal on näinud. I salute you, David Cox, mis siis et su nimi kõlab nagu peenised mitmuses.

Lõpuks tuleb lavale tagasi Shinji Hirano, vuristab natuke juttu 3DSist (ning ma ei saa ühestki sõnast aru) ning ütleb meile nägemist ja rahvas hakkab välja liikuma. Vot nii.

Ma olen nüüd raskustes, ühest küljest oli tegemist kõige kehvema pressikaga üldse, teisest küljest ei tahaks ma teda mitte kõige kehvemaks tituleerida ning seda just nimelt Lords of Shadowi pärast. Hmm...ütleme, et Konami pressikas oli küll sitt, aga ta oli seda eepiliselt.

Human vs Zombies !

kolmapäev, 16. juuni 2010


Olles ise suur "zombie franchise" fanaatik, otsustasin läkitada ka pisut informatsiooni järgmisest.. Netimaastikul seigeldes, jäi hiir stoppama amatöörliku brauser-mängu peale, mis kahjuks ei hiilga üle oma terava teksti ning retrohõnguliste pikslite. Sellegipoolest kostitatakse mängijat kerge humoorika tekstiga, mis leiab aset peamiselt võitlusaknas ning meeleolu tõstab suur valikujada tegelase kujundamisel.




Platvorm
: Personal Computer

Žanr : Browser game

Kommentaar : Bad Horror Imatation!


Idee on hea, minu jaoks isegi fantast . Zombid ja pikslid - mida paremat võiks veel tahta. Kahjuks jääb kogu mängu kontseptsioon ja ülesehitus selle kena teema varju. "Point & Click" süsteemi pidev kordamine osutub peagi üsna tüütuks. Võitluse lahendus osutus taas hiire tampimiseks. Graafiline lahendus (pikslid jm) on päris korralik ning vanakooli mänguritele teeb see uus flow kindlasti rõõmu. Leveldamine on just kui lapselt kommi varastada ning alguses tundub, et siin mängus on lausa võimatu surma saada. Kui aktsioonipunktid otsas, peab tegelane puhkama ning järgmine päev sisse logides, võid peagi avastada, et oled teiste mängijate poolt mitu korda juba maha notitud. Mäng on alles lapsesussides ning eks tulevikku oodates, võib peagi näha ka ehtsamaid täiendusi.


Screenshots!


E3 2010 muljed #5 - Sony



Viimane kolmest gigandist ehk Sony alustas juba esimestel minutitel oma ego tõstmist: "Ps3 on best thing ever, ainult meil on 3D, Wii puldid, HD graafika, sisseehitatud jäätisemasin, võlukunst ning kõike muud head." Okei, võib olla mitte kõike seda, kuid üpris varakult hakati pushima fakti, et PS3 on 3D mängu jumal ning tulevik. Isiklikult ei ole usku, et sedalaadne tulevik ärile kasuks on, loodame et tegu on mööduva moeröögatusega. Igatahes lubab Sony, et tulekul on palju 3D mänge, mille jaoks peab kasutama prille...mis silmad valutama panevad (tõenäoliselt). Esimese asjana näidatakse Killzone 3e. Mina ei ole oma prille jätkuvalt üles leidnud, seega ei olnud minul sellest treilerist midagi kasu. Killzone 3es oli olemas ka jetpack...hmm, okei. Lubati ka teisi mänge 3Ds.

Järgmisena hakati promoma oma totaalselt innovaatilist juhtimissüsteemi - Move. Mis siis et tegijad on isegi vihjanud, et tegemist on Wii HD versiooniga, natuke täpsem, natuke ilusam graafika ning muidugi Wii Sports. Selle demontreerimiseks valitakse välja mäng Sorcery...mis ei näe HD graafika kohta just eriti imeline välja. Tõenäoliselt on tegu ühe sellise launch mänguga, mis kaob kiirelt inimeste mälust. Peale seda põnevust demonstreeritakse Move'i täpsust uue Tiger Woodsi mänguga, rahvas vaatab kannatlikult pealt, mina igavlen. Peale seda kiire treiler huvitavast kontseptsioonist, kus kokku kogutakse paarid kolmest PS2 aegsest ägedast platvormerist - Ratchet and Clank, Jak and Daxter ja SLy Cooper + Bentley.

Kuivem kui kuivik, Jack Tretton otsib lavale abi, kuulutab välja et Sony ja Coca-Cola on teinud mingi reklaamilepingu, kutsub lavale Kevin Butleri kes viskab konkurentide üle paar nalja (offensive and not that funny, really) ning siis kuulutab, et fanboyism sucks ja gaming is everything. Väga huvitav ning irooniline on see, et nii enne kui ka seda kõnet jätkub pidev enese ülistamine ning pisikeste torgete loopimine vastaste pihta.

Järgmiseks näidatakse PSP uut reklaamikampaaniat, kus Sony hüppab vankri peale, mis rõhub väheke urbanipoolele ning üks pisike neegripoiss näitab kuidas asjad käivad. PSP is teh best thing ever, btw, juhuks kui te unustasite. Tretton on lahke ning tuletab meelde. Niisiis, PSP on tõsiste gamerite mänguasi ning mis mäng oleks parem seda väljendamaks kui... InviZimals! ehk Kinectimals on PSP (nõuab kaamerat). See on tõsiselt hardcore. Õnneks heastatakse viga ning näidatakse uut God of Wari treilerit. Kahjuks lööb Brasiilia just sellel hetkel värava ning minu tähelepanu on teises kohas. I just missed the best moment of the conference. Damn. Lubatakse ka muid mänge, millest näidatakse ainult klippe.

Järgmiseks Little Big Planet 2, ei oska kommenteerida, varasem kogemus puudub ning telekas on jalgpallis taaskord üks põnevam koht. Peale seda - Playstation Plus, tasuline PSNi osa, kus saab eksklusiivasju ning - get this - tasuta kraami. Tasuliselt kanalilt. Loogika on teil kõva. Aga Jack ei ole unustanud ära oma Wii versiooni, vaid lubab kuupäevi ja hindasid jagada.



Peale seda "suurepärast" uudist hakatakse nimekirjast maha tõmbama EA mänge, mis omavad eksklusiivosakesi just PS3el (lisalevelid ja muu säärane ma oletan), samuti lubab promopiltidelt mahaastunud peategelane ka allalaetavaid habemeid ning teeb vist ainsa hea nalja kogu pressika jooksul. Järgmisena jätkatakse EA pressika ajal pooleli jäänud Deadspace 2 demo näitamisega, mis ei olegi nii põnev kui loota võiks, lisaks taaskord lisasisu PS3ele, võimalus seda koos Move'iga mängida ning ka Dead Space: Extraction tuleb nüüd PS3ele. Kui see on mingi vihje selle kohta, et PS3 hakkab vaikselt ärandama Wii populaarseid mänge, siis...damn, loodame et nii ei juhtu, sest see oleks kõige alatum võte EVER.

Järgnevalt marsib lavale üllatuskülaline Gabe Newell, kes pole vähemalt 2005st aastast alates oma punast särki seljast ära võtnud ning kuulutab, kuidas Portal 2 ilmub PS3ele (sest see on tõesti uudis, mida me ei teadnud või ei oletanud), ise samal ajal närviliselt snaipreid otsides. Jälle vist mingi lisad ja muu, lisaks Steam PS3ele ja muud toredat. Siis näidatakse Final Fantasy XIV Online treilerit, mis räägib mängust väga palju, samuti lisadega Mafia II ja AC Brotherhood, mina vaatan aga jalgpalli, sest oht on et löödi ka teine värav või oli muu ohtlik olukord.

Järgmisena jätkatakse traditsioone ning näidatakse Gran Turismo treilerit (nagu igal aastal), aga seekord lõppeb asi väljumiskuupäevaga (omg, !!11) ning lubatakse, et seda saab mängida ka 3Ds. Sest seda ju kõik tahavad, eks? Enne lõpupauku näidatakse veel Infamous 2 treilerit (mis näeb äge välja tegelikult), kus avaldatakse uued jäätamisvõimed (meh) ning peale seda tuleb üsnagi äge live-action klipp, mis promob uut Twisted Metali mängu. Näidatakse ka gameplayd ja räägitakse mängust ning...tehakse seda liiga palju ning igavalt ja salapära kaob. Mööda maad näeb mäng äge välja, helikopterid...meh.

Kokkuvõtvalt - GT5 release date, uus GoW PSPl, paar ägedat mängu ehk veel, sittakanti 3D ja Move promo, ülbe hoiak, Jack Trettonil on sama palju šarmi kui kaalikal, Kevin Butler on jätkuvalt naljaka ja persevesti piiri peal, sittakanti 3D ja move promo, "Sony is teh greatest" ehk pretentious BS, Jack Tretton räägib kuidas PS3 on innovaatiline, mainides samal ajal Move'i (HALLOOOOO!), sittakanti 3D ja Move promo ning sittakanti 3D ja Move promo. Ja Invizimals. Ühesõnaga, Sony pressikas ei olnud just kõige halvem (beats MS), aga see aasta kuulus selgelt Nintendole.

P.S. Kuhu kurat jäi The Last Guardian???!?!?

E3 2010 muljed #4 - Nintendo

teisipäev, 15. juuni 2010



Olgem ausad, Nintendo näitas kuidas pressikat teha. Head mängud, väga tugev line-up ning mõnus õhustik, mis näitas et Nintendo hoolib.


Nintendo

Show algab sellega, et lavale astub Reggie Fils-Aime ning tervitab kõiki, kes on kogunenud Nokia Kontserdimajja...ee, teatrisse ning kes vaatavad showd neti vahendusel (aww, oh sweet of you, Reggie!). Seejärel aga hakkab kõne sellest kuidas see on mänguri jaoks parim nädal, et õhus on tunda kihinat ning selle kihina põhjustajaks on tehnoloogia - puutetundlikud ekraanid, HD graafika, motion control, võimalus mängida ilma puldita (don't make me hate you, Reggie!), kuid siis ütleb Reggie, et "Fuck that! kõige tähtsam on elamus!" ning elamust Nintendo jagab jõudsalt. Veel natuke lühidalt jutukest ning! Uus Zelda - The Legend of Zelda: Skyward Sword. Selle juhatab sisse Shigeru Miyamoto isiklikult, küll aga videovahendusel mis näeb välja nagu ta oleks stjuuardess, kes juhatab inimesi varuväljapääsude poole (exits are located in fron, back and on the sides), aga tegelikkuses näeme me kõik Wiiga mängides sedamoodi välja. Seejärel annab ta sõnajärje üle kohalikule, kuid kui too asjaga hakkama ei saa, tuleb eelnimetatul ise läbi seina tungida ning näidata kuidas asjad käivad. Uus Zelda tundub äge, kuid Shigerut vaevavad tehnilised probleemid.

Järgmiseks terve hunnik Mario spordimänge ühel kogumikul mille nimeks Mario Sports Mix. Sinna hulka kuuluvad nii rahvaste-, võrk- kui ka korvpall ning hoki, lisaks mainib Reggie, et Wiile jõuavad sellised mängud nagu Madden NFL (FUCK YEAHH!!), Pro Evolution Soccer, MLB 2K ja NBA Jam. peale seda natuke juttu sellest kuidas kõik, mis Wii kohta (ja casual gamerite)räägitakse EI OLE TÕSI ning siis Wii Party, umbes nagu Wii Play, ainult et rohkem ja lõbusam(?). Peale kõrvulukustavat aplausi ja Just Dance 2 avaldamist, saavad Golden Suni sõbrad ilusa uudise, et uus osa on ilmumas DSile - Golden Sun: Dark Dawn. Kas asjad saavad veel paremaks minna? Jah, nad saavad, sest ekslusiivselt Wiile on ilmumas täiesti uus Goldeneye mäng, peaosas Daniel Craigiga, mis näeb välja totaalselt awesome ning omab online multiplayeri võimalust. Moar of that, please!

Asjad lähevad aina paremaks, sest lõpuks ometi lastakse rahvbal näha ka esimesi hetki Epic Disney, uups, Epic Mickey seltsis (nod to Reggie) ning Warren Spectori kõne teeb südame soojaks. Gameplay näeb äge välja. Aga eepilisus ei lõppe seal, sest välja kuulutatakse ka uus Kirby: Epic Yarn, mis taaskord näitab, et Nintendo innovates, *enter company here* emulates. Vahepeale Metroid: Other Mi, seejärel aga Donkey Kong Country Returns!

Ning lõpuks heidab Reggie nalja kõikide nende üle, kelle arust on 3D mängimine koos prillidega mängiminse tulevik. Oh ei, ütleb Reggie, see ei ole nii. Hoopiski Nintendo käes on õiged kaardid ning niimoodi juhatataksegi sisse Nintendo 3DS, millele lubatakse paljude erinevate third party developerite poolehoidu, lisaks ka muidugi oma maja mängud, eesotsas täiesti uue Kid Icarusega - Kid Icarus Uprising. Lisaks saab asjaga teha veel 3D pilte, vaadata 3D filme ning kõike muud.

Ja lõpuks, kui on näidatud viimsedki treilerid ja videoklipid, juhatab Reggie rahva sekka kaunid näitsikud, kelle külge on aheldatud 3DSid ning ütleb adjöö.

Nintendo pressikas = awesomness.

E3 2010 muljed #3 - Ubisoft +



Minuteid enne Nintendo pressika algust üritan eelmise päeva vaikselt kokku tõmmata, räägime mis juhtus Ubisoft pressikal ning enne veel kiire pilguheit sellele, mida Activision meile tulevikusk lubab - uus DJ Hero, uus Guitar Hero, uus Tony Haw, uus True Crime, uus Call of Duty. Järjed, ainult järjed. Hurmav.


Ubisoft

Kohe esimene pilt mis ekraanile ilmus tekitas kindlasti paljudele pahaaimamatutele noortele epislepsiahoogusid, LSD uimas huvilised tundsid ennast nagu kodus, sest Child of Edeni ülimegasuperkirev graafika, koos mütsuva technomuusika ja wtf? emotsiooni esile kutsuva gameplayga oli hingemattev elamus. Kellele heas, kellele halvas mõttes, minul jäi arusaamist väheseks ja ei mõistnud ei seda loogikat seal taga kui ka kuidas asi tomib. Aga pole hullu, kaks minutit narkotrippi hiljem ning lavale astub Joel McHale, kes muudab Ubisofti pressika esitluse poolest kõige mõnusamaks, tehes vahepeal head naljagi. See aga ei muuda fakti, et siu poolest oli Ubisofti pressikas suht jamps.


Ülplaanis ol Ubisoft moto seekord "Games you can feel", mis tähendab seda, et minnakse kaasa selle debiilse mentaliteediga, mis kõiki tabanud on, mille kohaselt puldiga mängimine is a no-go! Aga enne veel, kui me sukeldume kogu selle pasa siise, mis meid ees ootab, näidatakse meile Assassin Creed: Brotherhood treilerit ja gameplayd ning...täpselt sellel hetkel tekib ülekandesse mõnus lag. Hurraa! Kuskil kahurilaskmise osa juures tuleb pilt ette tagasi ning AC uus osa jätab suhteliselt normaalse mulje, kuid osa infot läheb ikkagi kaduma. Järgmiseks jalutab lavale Shaun White, kes pole jätkuvalt juuksuris käinud ning tundub pilves olevat, sest iga Joeli lause tunudb tema jaoks naljakas olevat. Esitletakse tema uut rulamängu, mille kohta Shaun ütleb järgnevat: "Kui tavaline inimene käib tänaval, siis ta näeb pinke ja teeääri vaadates pinke ja teeääri, aga mina näen asju mille üle hüoata või mille peal grindida." Vau! Kõlab nagu...iga rulamäng enne seda! Hämmastav! SW Skateboardingu gimmick on selles, et igat grindi- või verdidimensiooni saab venitada, kuid kuidas see puldi peal korda läheb ma öelda ei oska. Pildil tundus lihtne kuid ma kardan sõrmeakrobaatikat. Lugu on mingine süsteemi vastu võitlemine, bla bla bla.

Ning nüüd läks asi käest ära, keset saali hakkasid ringi jooksma mängupüssidega täiskasvanud. Mänguks on Battle TAg, mis on nagu "videomäng päris elus." Ehk siis see ei ole videomäng! Geniaalne. Arvuti peab mingit seisu või muud säärast, aga idee ise tundub totaalselt...loll. Peale seda - Innergy. Mäng mis kasutab sõrmaotsa käivat sensorit (umbes nagu see julla mis Wiile pidi tulema, hmm...) ning sisse-välja hingates saab arvutiekraanil oma tegelast juhtida vms, lisaks leevendab stressi ja nii edasi, öeldakse et võta tööle kaasa ja koosolekute vahel leevenda stressi...jah. NEXT! Peale seda paar Kinecti mängu, veel üks Wii SPorts ning...varem nähtud Jooga/võimlemise programm. Seen it, don't care, NEXT, NEXT, NEXT!

Järgmine mäng - Raving Rabbids: Travel in Time.Funny as fuck, nagu alati, Wii only, no muidugi. Ghost Recon: Future Soldier näeb äge välja, nähtamatuse teema jäi natuke arusaamatuks kas sel on mingi limiit ja nii edasi. Veel näidatakse meile uut Driverit, ehk Driver: San Frasisco. Ei mitte midagi muljetavaldavat, mingi jämm, et saad autot sõidu ajal vahetada, sest Tanner on koomas (loll...?) ja nii edasi. Peale seda tuleb lavale Yves Guillemot, Ubisofti peanina ning räägib oma väga õrna ja pehme häälega (sorry, I don't speak gay french) meile seda, et ilmumas on uus Raymani mäng, mille taga seisab AINULT 5 inimest ning mis näeb lihtsalt imeline välja. Enne seda muidugi veel ka Project Dust, aga mis see endast kujutab? Keegi ei tea. Ning viimasen veel erinevaid"Mania" mänge enda alla hõlmav süsteemkogukondpplatvorm, ei tea, ei huvita.

Aga kõige suuremad pärlid jäetakse kõige viimasemaks, eksole? Ekraanile ilmub Michael Jacksoni uue mängu nimi, käima hakkab "Beat it" ja lavale tulevad tantsijad. Paar minutit head mussi ja hoogsat tantsu ning...tuleb Joel, ütleb et näeme järgmisel aastal ja rahvas hakkab välja marssima. Informatiivne.

Ubisoft? Presentatsioon 5-, sisu 2+.

E3 2010 muljed #2 - EA



Peatükk number kaks.


EA

Teine eile asetleidev pressikas kuulus Electronic Artsile, kes kohe avapauguks lasi välja kuulutada uue Need For Speedi osa, seekord oli selleks Hot Pursuiti uus osa. Päris täpselt ei saanud aru kastegu järje või lihtsalt rebootiga ning kui nüüd aus olla, siis ega väga ei huvita, ise kõige suurem fänn just ei ole ja selline tagaajamise idee imponeerib automängudes kõige vähem. Siiski tuleb tunnistada, et väljanägemine oli lahe. Järgmiseks veidike Dead Space 2 gameplayd, taaskord jätab mind isiklikult külmaks, sest ei ole seeriaga tuttav ning ega ta vist väga kedagi ei üllatanud ka, et ta tulekul on. Aga ega üllatused siin ei lõpe, sest peale seda näeme esimest korda uut Medal of Honorit, kes CoD kombel on jätnud seljataha teise ilmasõja ning viinud oma väed nüüd Iraaki. Lavale astub grupp inimesi, lava taha jääb vist mitu korda rohkem neid, sest esitletakse 24 inimese multiplayerit. Kaameramehele jäävad ette pidevalt ühed emopoisi mustaks võõbatud küüned, aga kui pilt ekraanile satub...ei näe ma mitte midagi, mida ma poleks näinud teistes mängudes, nagu Modern Warfare 2 või Bad Company 2...Ainus erinevus oli siis, kui üks tüüp kellegi telefonilaadse detonaatoriga õhku lasi? Appeal on kus? Ei tea.

Peale seda tatsab lavale üks kena daam (kelle kaasvaatleja sticka hellitavalt Milfiks tituleerib) ning räägib, et EA avab virtuaalse relvaklubi ning samal ajal kui taustal käib Steve Lee rõõmsameelne laul "I like guns" viskavad lõunaosariiklased oma kaabusid õhku. Siis Bad Company 2 DLC sniikprivjüü klipp Vietnam. Hmm, Battlefield Vietnam? Väga tuttav nimi...Ja klipp ise on muidugi väga informatiivne, näidates natuke loodust ja kaugel kostub mürinat. Sellega lõppeb hetkeks sõjapidamine ning järg läheb spordi kätte. Lavale astub EA Spordi ninamees, minul kaob huvi ning mu aju lülitub välja. MMA, mingi oma näo panemine mängu (okei, lahe tegelt), mingi trash talking videos, mis sünnitab taaskord palju internetijobusid, mingid turniirid, auhinnad jms. Järgmisena EA Sports Active 2, mul pole aimugi misasi on EA Sports Active 1, seega ei oska kaasa rääkida, mingi treeninguteema taaskord. Põnev. Next!

Ning siis veeretatakse lavale suured kahurid, lastakse saluuti, rahvas läheb arust ära, sest välja kuulutatakse aasta pärim mäng - MADDEN 11!!!!!!!!!!!!!!!!! Andke andeks mu tohutu sarkasmipuhang, kuid tõesti. Madden on jätkuvalt üks neist suurtest nimedest, mida peab pressikal väljastama? Okei, ma saan aru, et seekord on muudatused kuuldavasti suuremad kui eales varemm, aga ikkagi, see on jätkuvalt see sama jalgpallimäng, mis ta varem on olnud! Reeglid ei ole muutunud ning mäng ei omateistsugust stooriliini või muud säärast?!

Peale seda pommuudist räägitakse natuke Sims 3st, mis ilmumas konsoolidele. minnakse väga sügavamõtteliseks, natuke filosoofiat ning siis tehaks ka natuke homonalja. Võluv. Peale seda jääb EA natuke vaiksemaks ning laseb koostööpartneritel suu lahti teha. Esimesena Crytek, kes näitab meile väheke Crysis 2e gameplayd, kus on palju ägedaid relvi ja "nanasuit" nagu tutvustab seda meile pehmehäälne noormees. Asi näeb väga äge välja ning sticka delareerib järgnevat: "Fuck Halo, see on alles mäng!" Lisaks ka Crysis 2e 3D treiler, palutakse ette panna prillid, minu omad on aga vist kaduma läinud, seega elamus jääb saamata ning hea ongi. 3D mängud on aspekt, mis mulle ideena head muljed ei ole tekitanud. Miks on vaja neid?

Ägedal liinil jätkatakse, sest Epic Games jätkab oma tuuritamist, Microsftis Gears of War 3 näidatud ning nüüd EA pressikal esitletakse Bulletstormi, kus ühe näitsiku sõnul on palju "lahedat paska." Nii ka on, kõik näeb äge ja stiilne välja, aga natuke hakkab juba ka korduma ning see gimmick, mida seal näidatakse (mingi whiplash teema) muutub kiirelt vanaks, loodetavasti on mängus rohkem võimalusi. Huumor jätkub kui üks mängus tapetud koll ennast veel viimast korda täis situb. Videomängud on lahedad.Viimase asjana näidatakse meile Star Wars: The Old Republic treilerit, mis näeb välja kuratliklult äge, siis tuleb mulle aga meelde et tegu on ju MMORPGga ning huvi kaob sama kiirelt kui ta tekkis. Internet lubab, et sellest saab uus "WoW killer", kuid reaalsus helistab ja nendib, et seda on öeldud iga uue MMORPG kohta, mis väheki normaalne tundub. EA tõmbab otsad kokku, kell on pool kaks öösel, unetud jäävad ootama aga Ubisofti pressikat, et päevale/ööle joon alla tõmmata.

Ägedam kui Microsoft, lahedad treilerid, mõned ägedad mängud ja MADDEN 11!!!11one. Normaalne pressikas, kuid mitte veatu ofkoors.

E3 2010 muljed #1 - Microsoft



Käimas on E3, mängurite ja mängutegijate aasta sündmus ning kuna pressikonverentse ja muid muljeid on võimalik ka neti vahendusel jälgida, siis saame edastada ka enda muljeid nähtud asjade kohta.


Microsoft

Microsofti pressika algus jäi mul nägemata, kuid suures plaanis magasin ma sellega maha kõigest Call of Duty: Black Opsi treileri ning muu sellega seonduva. Minu esimene mälestus sellest on hoopis jutt kuidas nende arust on tähtis, et Xboxi peal saaks mängida blockbuster mänge. Tõlge - mängud, mis on piisavalt populaarsed, et tooks raha meie taskusse ka kehvade järgede puhul. Seejärel juhatati sisse Hideo Kojima (kes on muidugi legend, aga lapsik nagu ma olen, naersin ta aktsendi üle: "redis and gentlemen"), kes viibis laval paar sekundit, juhatas sisse uue Metal Geari produceri Shigenobu Matsuyama ning siis minu silmad teda enam ei märganud. Võib olla pöörasin ma valel hetkel pead, võib olla oli ta varjudes, kes teab. Matsuyama juhatas Sisse MGS Risngu treileri ning seal oli näha kuidas uus gimmick on asjade lõikumine. Seekordne peategelane Raven lõhkus maju, mehi ja samuti ka arbuuse.

Järgmisena lubati ainult Xboxi eksklusiive, sisse tatsasid Gears of Wari taga seisvad jörmid, näitasid seeria kolmandast osast multiplayeri osa 4 mehe (3 mehe ja 1 naise, kui täpne olla) jõududega, lõbutsesid natuke ning siis kadusid lavalt. Järgmisena kapsas lavale Peter Molenuyx, kes kiitis taevani uut Fable osa, number 3e (gee, I wonder why) ning tuleb tunnistada, et see tekitas minus natuke huvi. Seda eelkõige selletõttu, et lugu ei leia aset kuskil fantaasiametsas koos mingite muinasjutuolenditega, vaid tunda 18. sajandi järgse Euroopa (umbmäärane, ma tean, ei oska täpselt öelda ma) sõdurite hõngu. Järgmiseks oli Kingdoms - eksklusiiv Crytekilt, millest näidati väga vähe treilerit, kuid pildi järgi omas sellist 300 meets God of War fiilingut. Hea? Halb? Who knows.

Järgmisena esitletakse Halo uut peatükki, eellugu nimega Reach. Milline üllatus. Näidati võitlust suurel platsis, kitsastes koridorides ning mingi lennualusega kosmoses. Olen suur Halo fänn, aga see viimane osa tekitas minus kahtlust, loodame parimat. Lisaks ei meeldinus see suure platsi teema mulle, Halo parim omadus on minu jaoks olnud just selline sirgjoonelisus. Aga eks näis.

Sellega lõppes normaalsemapoolne osa ning siirduti main attractioni juurde - Project Natal, ei kui siis Kinect. Just. Kinect. Keegi pani marketingiosakonnas väga mööda asjadega. Igatahes, lavale tatsab Marc Whitten ning näitab kuidas Kinectiga saab Xboxi menüüs möllata, vaadata Alice in Wonderlandi ning kuulata Justin Bieberit. Kõike seda saab teha ilma puldita, vehkides käsi või kasutades häälkäsklusi. Ainuke asi, mis minus huvi tekitas. Aga loomulikult sündis sellest ka tuhandeid koeranalju (Xbox, sit! Xbox, fetch! ). Edasi näidatakse mingit videochatti ja ESPNi tulekut Live'i. Ei huvita, next!

Ja siis see algab, esitletakse Kinecti launch mänge. Esimene neist ÜLINUNNU Kinectimals, kus pisike aasia tüdruk vehib oma kätega, et teha oma tiigrikutsule pai (ilmselgelt on tüdruk pime, sest kutsub teda vist nii kassiks kui ka koeraks). Järgmisena Wii Sports ja Mario Kart Wii. Ei, oota, Kinect Sports ja Kinect Joyride, vabandust. Kinect Advenures on veel üks minimängude kogumik, mis näeb välja nagu seda oleks joogise seltskonnaga lõbus mängida. Aga mitte üksi. Kõike seda esitleb üks hipivälimusega tüüp ning tehakse ka üks kohustuslik Lorenzo Lamase nali.

Sellega pannakse punkt mängudele, mis sisaldavad enda nimes Kinecti. Edasi näidatakse meile Wii Fiti, aga ilma selle tasakaalulauata. Jooga, võimlemine, boooooring, võimlevale neiule öeldakse "tits or gtfo" ning tüdruk valib igavama tee ja teeb ruumi Star Warsile ja uuele Forzale, kus mängija saab virtuaalsesse Ferrariesse istuda, ilma et ta seda teeks - totaalne autopedede mäng.

Sellega tõmmatakse kogu asjale kriips alla, aga enne veel kui rahvas lahkuma hakkab, tehakse veel viimane üritus rahvalt üks keskmisest veidike tugevam aplaus välja meelitada ning kuulutatakse välja uus Xbox360 mudel, mis on väiksem, omab sisse-ehitatud wifit ning 250 GB kõvaketast. Ja mitte ainult, see läheb kohe peatselt müüki JA iga sealviibiv inimene saab selle endale täiesti tasuta. Rahvast tabab eufooria, nad rabavad oma tasuta kraami kaasa ning siis lähevad nad saalist välja, otsivad üles lähima internetipunkti ning kaebavad kuidas Microsofti pressikas oli totaalne sitt. Mida ta ka enamjaolt oligi.

Ei mingeid üllatusi, ainult järjed, rohkelt Kinecti, uus Xbox (okei, äge) ja üks uus mäng, millest me ei tea sittagi.

Next up, EA Games.

Bright Falls

kolmapäev, 2. juuni 2010

Mai keskpaigus lasi Max Payne seeriaga tuntust kogunud Remedy välja uue psühholoogilise horror/action/survival mängu Alan Wake`i, mis on seni kahjuks ilmunud vaid Xbox 360-l. Xbox-i ma ei oma ning seetõttu arvamus, et tegemist võib olla ühe selle aasta omapäraseima mänguelamusega põhineb ainult netiavarustes leiduvatel arvustustel. Enne mängu ametlikku tähtaega ilmus kuueosalisena lühifilm, mis kannab linna nime, kuhu on viidud Alan Wake`i tegevustik. Lühimängufilm ei anna tegelikult täielikku pilti, milline võiks välja näha mängu gameplay, vaid kiikab aega enne Wake`i saabumist maalilisse Bright Fallsi. Mängu promomise eesmärgil loodud filmikesega on palju nähtud vaeva, et pilt ja tegelased oleksid omas keskkonnas usutavad ning sillutaksid teed arvustustes mainitud ja gameplay videotes nähtud košmaarsele õudusunenäole, mis tundub olevat minu kui igasuguste horrormängude austaja jaoks päris magus tükk. Kahju, et mängu ennast ei saa veel proovida, kuid eks tuleb ka see aeg, võib-olla...
Episoodidena end heast küljest näitav Bright Falls tutvustab ajakirjanikku, kes suundub linnakesse tegema intervjuud ühe kohalikuga, kellel äsja ilmus uus raamat. Jõudes linna, tunneb peategelane Jake Fischer, et on kaotamas kontrolli oma keha ja mõistuse üle. Esimesed sümptomid on mäluaugud. Jake satub mäluauku ning üles ärgates leiab ta end pidevalt keset metsa või siis näiteks laibakotist. Teadmata, kuidas ta sinna sai, üritab Jake leida vastuseid, kuid tulutult, sest sama "haigus" on mõjumas kogu linnale, mis ilmneb üha tugevamalt järgmiste sümptomite näol, milleks on valgusekartus ning selle koosmõjul hakatakse veel tervete linnaelanike imestuseks üle kogu linna hävitama valgusteid ja muid valgusallikaid. Jake tunneb, et on minemas hulluks ja ta ei saa sinna midagi parata, kuid aetuna viimse piirini leiab ta siiski algul efektiivsena tundunud võimaluse end ravida, mis osutub hoopistükkis katalüsaatoriks üha vägivaldsemaks muutuvatele käitumisnormidele, mis ei vasta enam mitte ühegile ühiskondlikule reeglile. Tumedad jõud on saabunud just enne Alan Wake`i pärale jõudmist ning pärast üsna leidlikku lõppu võibki arvatavasti uue seeria alustala jätkata juba mänguna...
Kuus osa möödusid kiiresti, mõni kiiremini ja mõni jälle aeglasemalt, sest episoodide suutlikkus hoida üleval pidevalt kasvavat huvi ning pinget varieerus kehvast kuni väga heani. Esimesed osad suutsid minule kui mängu temaatikaga mitte just väga hästi kursis olevale vaatajale pakkuda nii mõndagi huvitavat, pinget tekitavat ning samuti ei hoitud kokku ka kenade muusikapalade ja visuaalsete mõjutusvahendite pealt. Järgmised osad ei pakkunud paraku suurt midagi juurde, aga viimane osa sidus end nii tugevalt mängu temaatikaga, et edaspidi oli arusaadav, kuidas kogunevad Alan Wake`i vastu tumedad jõud, kellega tuleb alustada võitlust revolvri ja taskulambiga. Loodan, et Remedy on ennast kokku võtnud ja teinud taaskord midagi uuenduslikku, mis saaks ühe hea järje ning nagu järjelugudele tavaks, siis ka ühe raha peal liugu laskva järjeloo. Bright Fall kergitas minu niigi kõrgendatud huvi mängu vastu veel mitme kraadi võrra. Kas see end ka õigustab? Ei tea veel, aga tundub küll, kuid kuna oma sõrmed ja silmad on kuningad, siis on praegu veel vara kiita mängu, mida pole proovinudki. Mõned asjakohased mänguarvustused: GameTrailers, Gamespot,

Järgmised osad: 2, 3, 4, 5, 6

 
Mängumaania © 2012 | Designed by Bubble Shooter, in collaboration with Reseller Hosting , Forum Jual Beli and Business Solutions