Videomängude ajalugu #2 - Pong hullutab rahvast

laupäev, 17. oktoober 2009



Nagu juba eelnevalt mainitud, sai Atari oma esimese PONG arcade masina jaoks (mida sai arcade saalides mängida 1972 aastal) ideid ja mõjutusi Odysseylt, tänu millele Atari ka kohtusse kaevati.
Kodudesse jõudis PONG alles kolm aastat peale Odysseyt, aastal 1975 (kuigi idee pong kodudesse viia tekkis juba kaks aastat varem). Et asi teostatud saaks, lõi Atari käed Searsiga, et too konsoolide tootmise eest vastutaks. Sellega lasti kivi veerema, sest PONG sai ülimalt populaarseks ning see pani ka muud firmad pead tõstma ning oma versioone pongist kui sellisest välja laskma. Magnavox lasi välja mitmeid Odyssey pongi masinaid, tituleerides neid numbritega 100, 200, 300, 400, 500 ning hiljem veel ka 2000,3000 ja 4000. Atari laskis välja hiljem sellised konsoolid nagu Super PONG ja Atari Video Pinball, Coleco aga omad versioonid nagu Coleco Telstar, Coleco Telstar Alpha ning Coleco Telstar Classic ning lisaks veel mõnele oli ametis ka Nintendo oma esimese konsooliga, mis kandis nime Color TV Game 6, mis sai veel neli järglast, kuid seda kõike Jaapanis.
PONGi graafika ei vaja vist erilist kommenteerimist, sest ülalolev pilt räägib enda eest, hilisemad versioonid omasid ka värve. Osad süsteemid ei omanud punktilugemissüsteemi ekraanil, vaid konsooli enda küljes tuli käsitisi arvet pidada. Heli sõltus konsoolide isiklikest omadustest, samuti on lugu ka juhtimissüsteemiga, mõned konsoolid omasid pulte, mõnede puhul oli mängimiseks vaja kogu konsooli süles hoida.
Kokkuvõtvalt olid 70ndate teine pool küllaltki PONGirohke, kuigi nii mõnigi pong oli omas elemendis küllaltki innovaatiline oli turg peagi muutumas, sest turule olid ilmumas palju mitmekülgsemad masinad, mis raputasid pongitolmu oma kingadelt ning astusid mitmekülgsema gameplay ning vahetatavate kassettide maailma...

Lühikokkuvõtteid erinevatest pongimasinatest
PONG Vikipeedias
Pongi lugu
Erinevat tüüpi PONGid
Color TV Game - Nintendopong
Videoülevaade Atari Super Pongist
PONGi Gameplay

Videomängude ajalugu #1 - Magnavox Odyssey

Algselt Konsool.eu foorumi lehtedele noorte mängurite harimiseks mõeldud teema saab ka blogi kaudu hoogu juurde, tänu Retropeldiku haldamise eest vastutavale krebalole, tänud idee eest asi ka blogisse üles lükata!
Tegemist seeriaga, vastavaid teemasid ilmub veelgi. Muidugi tuleb ära märkida, et minu näol on ka siiski tegemist inimesega ning eksimine võib ette tulla. Seega kui viga märkate, andke teada ja see saab parandatud!
Kuid nüüd teema juurde -

#1 - Magnavox Odyssey


Ehk siis see kõige esimene konsool, mis vallutas kodusid. Odyssey loojaks oli saksa päritoluga ameeriklane nimega Ralph Baer, keda teatakse ka kui "videomängude isa". Ta alustas tööd vastava konsooli kallal umbes kuuekümnendate keskel ning juba paari aastaga (täpsemalt 1968ndaks aastaks) oli valminud töökorras konsooli prototüüp, mida tänapäeval "pruuniks kastiks" hüütakse ning mis hetkel Ameerika rahvusmuuseumis pesitseb.
Kui prototüüp valmis, oli Ralphil ees järgmine etapp - leida keegi, kes oleks huvitatud konsooli masstootmisest. Lisaks mitmele muule kompaniile (kelle seas oli ka Magnavox, kes lõpuks tootmise eest vastutama hakkaski) oli esmaesitlusel kohal ka Atari esindaja ning sellest olukorrast kasvas hiljem välja kohturetk, kuna 70ndate alguses valmis Atari PONGi arcade masin, mis oma inspiratsiooni sai just Odysseylt. Odyssey ise tuli välja aastal 1972.
Konsool ise on üpriski kummaline. Oma voolu saab ta patareidelt ja telekaga ühendamiseks on mõeldud üks üüratult pikk juhe. Konsoolil on kaks pulti, mis hoiavad enda küljes kahte nupp kumbalgi küljel - ühte liigutades liigub mängija tähis vertikaalselt, teist liigutades horisontaalselt. Lisaks on vasakul pool asuva nupu peal lisanupp, mille omadus on minu jaoks teadmata ning puldi peal on reset-nupp.
Mäng on konsoolile sisse ehitatud, kuid vahetades erinevaid kaarte, programmeeritakse mäng ümber. Kuna kogu graafika koosneb ainult kolmest ruudust, asendatakse ülejäänud graafika konsooliga kaaasatulevate kiledega, mis käivad teleriekraani peale. Samuti on kaasas ka muud tabelid, kaardid, nupud ja muu säärane. Heli konsoolil puudub täiesti. Hiljem oli konsoolile võimalik soetada ka suhteliselt bad-ass välimusega light-guni.

Lingid -
Lühikokkuvõte
Vikipeedia lehekülg
Odysseyle pühendatud kodulehekülg
Video ülevaade Odysseyst
Angry Video Game Nerd mängib Odysseyga

Super Mario Land

pühapäev, 11. oktoober 2009


Testitud platvorm: Game Boy
Saadavus teistel platvormidel: -

Super Mario Land on vana hea Mario, ehk siis üks parimaid platvormikaid kokkupressitud kujul ühele parimale pihukonsoolile läbi aegade. Gameboy Mario ei pruugi olla just kõige täiuslikum Mario mäng, kuid ta jõuab üpriski lähedale.
Stooripoolelt on küll mõningaid muudatusi, kuid laias laastus taandub missioon ikka samale asjale - päästa printsess. Siiski ei ole tegemist printsess Peachiga, vaid hoopis uue printsessiga, kellel nimeks Daisy. Samuti ei ole Bowser see, kes kuritöö taga peitub, vaid hoopis Tatanga, tulnukas kosmosest. Ning lõpuks, Mario ei saa seekord Luigi abile loota, vaid peab vaenlastele üksi vastu astuma. Power-upidest on tuttav seen, mis suuremaks teeb, kuid lill ei anna enam tulepalle, vaid superpalle, mis põrkavad ringi.
Kokku on mängus neli maailma, mis omakorda koosnevad kolmest levelist, mis mõnnes mõttes tundub liiga lühike, eriti kuna mäng on suhteliselt lihtne ning selle läbimiseks kulub keskmiselt tunnike. Iga maailma viimase leveli lõpus ootab mängijat bossivõitlus, tavalevelite lõpus on mängijal võimalus boonusmänguks, kuna valida on kahe ukse vahel - madalam ja kõrgem, kõrgemal asuv boonusmängu uks on loomulikult raskemini kättesaadavam.

Graafika on Game Boy kohta suurepärane, Mario näeb välja nagu Mario ikka. Ainult printsess Daisy näeb välja nagu tal oleksid vuntsid. Muusika on samuti tuttavlikult rõõmus ja lõbus, erandiks võib olla viimase maailma kaks esimest levelit, kui Game Boy pisikesest kõlarist kostab klišheelist Hiina rahvamuusikat.
Gameplaysse tuuakse vaheldust kahe leveliga, kus Mario seikleb vastavalt kas allveelaevas või raketis lennates ning vaenlasi tulistades. Mario kontrollimine võib tunduda mõnevõrra kangena, kuid kogu kompotti arvesse võttes on tegemist pisiasjaga ning tuleb tõdeda, et Super Mario Land on võrratu mäng.

 
Mängumaania © 2012 | Designed by Bubble Shooter, in collaboration with Reseller Hosting , Forum Jual Beli and Business Solutions