"Papers, please" leiab aset võõrapärase nimega Ida-Euroopa riigis 1980-ndatel. Mängija ülesandeks on olla see, kes otsustab paljude saatuste üle. Sa oled passikontroll piiri peal. Ülesanneteks on kontrollida piiriületajate identiteeti, tõestada nende rahvust ja lojaalsust riigile, mis hoiab karmi kontrolli nii piiri ületavate inimeste kui ka selle ametnike peal. Iga sinu viga, tundepuhang või leebuv hetk vaeste inimeste suhtes lindistatakse, kontrollitakse ja sulle saadetakse hoiatus.
Oht pole mitte kaotada töö, vaid valitsuse poolt sulle soetatud hallis "Lasnamäe" tüüpi paneelmajas elab sinu pere. Sinu töö kvaliteedist sõltub pere heaolu ja kui käitud vähegi valitsuse reeglite vastaselt väheneb palk, tõuseb üür, kallineb toit ja sinu pere satub ohtu. Lõpuks jäädki krõbedale moraalsele piirile: kas aitad ainult iseennast või päästad hädast välja ka teisi? Kas ohverdad enda heaolu teiste nimel? Aga kui sinu "heateod" teevad liiga sinu lähedastele? Kuidas käitud siis?
Eesti inimesele nii mõndagi meelde tuletav suhtumine passikontrollis, ühte režiimi jumaldav ideoloogiline käitumine ja ühe väikese inimese püüd olla just see, mis on muudetud kõige raskemaks - olla inimene.
Oht pole mitte kaotada töö, vaid valitsuse poolt sulle soetatud hallis "Lasnamäe" tüüpi paneelmajas elab sinu pere. Sinu töö kvaliteedist sõltub pere heaolu ja kui käitud vähegi valitsuse reeglite vastaselt väheneb palk, tõuseb üür, kallineb toit ja sinu pere satub ohtu. Lõpuks jäädki krõbedale moraalsele piirile: kas aitad ainult iseennast või päästad hädast välja ka teisi? Kas ohverdad enda heaolu teiste nimel? Aga kui sinu "heateod" teevad liiga sinu lähedastele? Kuidas käitud siis?
Eesti inimesele nii mõndagi meelde tuletav suhtumine passikontrollis, ühte režiimi jumaldav ideoloogiline käitumine ja ühe väikese inimese püüd olla just see, mis on muudetud kõige raskemaks - olla inimene.
"Papers, Please" on ellujäämismäng. Ainult et tegu pole ellujäämisõudusega ega "XCOM" stiilis vastu pidamisega. Olgugi, et mängu saab salvestada ja jätta pausile või jätkata eelmisest salvestupunktist enne vangi sattumist, on alati võimalus kinni kukkuda. Nii peab mängu uuesti alustama ja proovima kiiremini, paremini ja täpsemalt, et ükski immigrant, võltsitud dokumentidega kurjategija või sissepääsuloata ema oma poja juurde ei pääseks.
Alati tuleb kontrollida. Isegi kodanikud valetavad sulle otse näkku. Kui saad tolliametist liiga palju hoiatusi, muudab riik elu põrguks. Sinu pere ühetoalise korteri üür tõuseb, sinu jaoks on toit kallim, ravimid kättesaamatud ja toasoojast võid ainult unistada. Kui jääd rikkumistega vahele, siis viiakse sind vangikongi ja sinu koht tollis võetakse järgmise rõhutu poolt üle.
Eks see on muidugi mängija enda moraalne küsimus, et kuidas ta igale dokumendile läheneb. Kui tunned, et tahad inimesi aidata, siis küll kontrollid hoolega, aga lased väiksema rikkumisega läbi. Kui tunned tõelist bürokraatlikku väljakutset, siis analüüsid iga dokumenti, võtad aega iga paberilipaka võrdlemiseks ametlike dokumentidega ja kui ikka rahul ei ole võtad ka sõrmejäljed.
Kui soovid "võita" võid ka kohe esimese kahtlusega inimesi tollipunktist välja visata, aga riik paneb seda tähele. Usalda, aga kontrolli. Sa teed oma töö küll hästi, aga keegi kuskil kontrollib üle. Nii nad avastavadki näiteks ka selle kui oled ausa kodaniku kogemata tagasi saatnud. Ka liigse pingutamise eest saad karistada. Ole armutu bürokraat, aga ole ka ustav patrioot.
Usalda, aga kontrolli, sest sind ei usalda keegi ja iga sinu tegu on luubi all. Valitsuse käes on sinu pere. Sinu käitumist analüüsides laseb valitsus neil elada kas väga vaeselt ja haigelt või nii nagu kõik teised - natuke vähem vaese ja vähem haigena. Sind võidaks vangi visata ka maksmata arvete eest. Vahel ei pea midagi tegema, aga vangi satud ikkagi.
Naughty Dog`i paljukiidetud "Uncharted`i" seeria juures töötanud Lucas Pope on "Papers, Please" autoriks. Ameeriklane tegi mängu Ida-Euroopa pikaaegsest ägamisajast. Huvitav kooslus. Samas ei ole mäng ka ainult rõhuva režiimi tekitatud tundetusest ja kurbusest. Siin on ka parajas koguses huumorit. Vahel üritab üks vanamees sisse pääseda ilma passita. Ta väidab, et on kodanik ja kiidab valitsust. Sisse teda ei lase, aga ta naaseb tõenäoliselt seal samas nurga taga valmis sirgeldatud versiooniga passist. Ilma kontrollimata saadan ilmselge võltsinguga mehe tagasi sinna, kust ta tuli. Olen kindel, et ta naaseb.
Töö eest saad palka vähe ja suurem osa läheb automaatselt ka üüri peale. Kui pole näiteks raha, et kõiki haigeid pereliikmeid ravida, siis pead valima naise, poja, ämma ja onu vahel. Ilma ravita nad surevad. Ilmselgelt valid naise ja poja, aga kuidas elad edasi teadmisega, et ämma ja onu surm on sinu kätel. Kas see muudab sind piirikontrollis karmimaks? Kas võtad kohe kahtlase isiku vahi alla või kas aitad neid, kes sind paluvad? Kas käitud õigesti kui tead, et teiste aitamise hinnaks võib olla sinu enda pere?
"Papers, Please" kestab 31 päeva ja mängul on kokku 20 erinevat lõppu. Loo areng sõltub puhtalt mängija suutlikkusest ametikoht säilitada, vangiminekut vältida ja perekonda aidata. Iga uus kodanik või välimaalane piiripunktis on oma näo ja looga. Vahel mõni kordub. See on andestatav, sest iga uus päev toob uued regulatsioonid, reeglid, dokumendid, hoiatused ja bürokraatlikud nõudmised.
Varsti on laud paberikuhja all. Kui reeglid meeles pole, siis pead iga kord kontrollima keelatu ja lubatu kohta. See võtab kaua aega, aga eksimist ei saa endale lubada. Kui mälu on hea ja reeglid meeles, siis liigub päev kiiresti ja meeleolukalt. Loo arenedes tekivad uued konfliktid nii sinu ja valitsuse kui ka mässumeelsete "reeturite" vahel.
Sina oled see väike tühine lüli, välja vahetatav mutter suures masinavärgis. Sa ei tohiks omada mingit tähtsust, aga vahel hävineb ka kõige suurem konstruktsioon kõige väiksema hammasratta meelemuutuse tõttu.
Alati tuleb kontrollida. Isegi kodanikud valetavad sulle otse näkku. Kui saad tolliametist liiga palju hoiatusi, muudab riik elu põrguks. Sinu pere ühetoalise korteri üür tõuseb, sinu jaoks on toit kallim, ravimid kättesaamatud ja toasoojast võid ainult unistada. Kui jääd rikkumistega vahele, siis viiakse sind vangikongi ja sinu koht tollis võetakse järgmise rõhutu poolt üle.
Eks see on muidugi mängija enda moraalne küsimus, et kuidas ta igale dokumendile läheneb. Kui tunned, et tahad inimesi aidata, siis küll kontrollid hoolega, aga lased väiksema rikkumisega läbi. Kui tunned tõelist bürokraatlikku väljakutset, siis analüüsid iga dokumenti, võtad aega iga paberilipaka võrdlemiseks ametlike dokumentidega ja kui ikka rahul ei ole võtad ka sõrmejäljed.
Kui soovid "võita" võid ka kohe esimese kahtlusega inimesi tollipunktist välja visata, aga riik paneb seda tähele. Usalda, aga kontrolli. Sa teed oma töö küll hästi, aga keegi kuskil kontrollib üle. Nii nad avastavadki näiteks ka selle kui oled ausa kodaniku kogemata tagasi saatnud. Ka liigse pingutamise eest saad karistada. Ole armutu bürokraat, aga ole ka ustav patrioot.
Usalda, aga kontrolli, sest sind ei usalda keegi ja iga sinu tegu on luubi all. Valitsuse käes on sinu pere. Sinu käitumist analüüsides laseb valitsus neil elada kas väga vaeselt ja haigelt või nii nagu kõik teised - natuke vähem vaese ja vähem haigena. Sind võidaks vangi visata ka maksmata arvete eest. Vahel ei pea midagi tegema, aga vangi satud ikkagi.
Naughty Dog`i paljukiidetud "Uncharted`i" seeria juures töötanud Lucas Pope on "Papers, Please" autoriks. Ameeriklane tegi mängu Ida-Euroopa pikaaegsest ägamisajast. Huvitav kooslus. Samas ei ole mäng ka ainult rõhuva režiimi tekitatud tundetusest ja kurbusest. Siin on ka parajas koguses huumorit. Vahel üritab üks vanamees sisse pääseda ilma passita. Ta väidab, et on kodanik ja kiidab valitsust. Sisse teda ei lase, aga ta naaseb tõenäoliselt seal samas nurga taga valmis sirgeldatud versiooniga passist. Ilma kontrollimata saadan ilmselge võltsinguga mehe tagasi sinna, kust ta tuli. Olen kindel, et ta naaseb.
Töö eest saad palka vähe ja suurem osa läheb automaatselt ka üüri peale. Kui pole näiteks raha, et kõiki haigeid pereliikmeid ravida, siis pead valima naise, poja, ämma ja onu vahel. Ilma ravita nad surevad. Ilmselgelt valid naise ja poja, aga kuidas elad edasi teadmisega, et ämma ja onu surm on sinu kätel. Kas see muudab sind piirikontrollis karmimaks? Kas võtad kohe kahtlase isiku vahi alla või kas aitad neid, kes sind paluvad? Kas käitud õigesti kui tead, et teiste aitamise hinnaks võib olla sinu enda pere?
"Papers, Please" kestab 31 päeva ja mängul on kokku 20 erinevat lõppu. Loo areng sõltub puhtalt mängija suutlikkusest ametikoht säilitada, vangiminekut vältida ja perekonda aidata. Iga uus kodanik või välimaalane piiripunktis on oma näo ja looga. Vahel mõni kordub. See on andestatav, sest iga uus päev toob uued regulatsioonid, reeglid, dokumendid, hoiatused ja bürokraatlikud nõudmised.
Varsti on laud paberikuhja all. Kui reeglid meeles pole, siis pead iga kord kontrollima keelatu ja lubatu kohta. See võtab kaua aega, aga eksimist ei saa endale lubada. Kui mälu on hea ja reeglid meeles, siis liigub päev kiiresti ja meeleolukalt. Loo arenedes tekivad uued konfliktid nii sinu ja valitsuse kui ka mässumeelsete "reeturite" vahel.
Sina oled see väike tühine lüli, välja vahetatav mutter suures masinavärgis. Sa ei tohiks omada mingit tähtsust, aga vahel hävineb ka kõige suurem konstruktsioon kõige väiksema hammasratta meelemuutuse tõttu.
Järjekordne näide mängust, mis tõestab taaskord, et mäng kui meedium on täis väga erilisi karvaseid ja sulelisi. Ja ükski mäng ei pea olema sama puuga löödud, et esitada lugu, tegelasi ja et olla sama kaasahaarav ja mõtlemapanev kui mõni palju suurem ja uhkem kaaslane.
Lugu ei pea olema esitatud isegi tavapärase mängunarratiivi kohaselt elik teglased, maailma ja taseme disain ei pea isegi välja joonistatud olema, et lugu saaks räägitud. Piisab ainult universaalsetest elementidest ja lugu saabki räägitud. "Papers, please" on hea näide mängust, mille põhimõte on rääkida suur, universaalne, üheselt mõistetav ja selge lugu võimalikult väheste vahenditega.
Mäng on pikk ja nõuab järjekindlat valvsust - üks väike vääratus ja mäng võib olla läbi enne kui tähele panedki. Sündmsutik vahetub täpselt pingestatud tempos - kord on terroristide rünnak, kord kukkus välispoliitika läbi, kord on immigrante liiga palju. Kõik poliitilised ja terroristlikud sündmused riigis muudavad sinu elu kogu aeg raskemaks. Mitte midagi ei lähe mitte kunagi kergemaks. Alati raskemaks, ja keerulisemaks. Rohkem pabereid, mida võrrelda ja analüüsida. Rohkem nõudeid. Kõike on kogu aeg rohkem. Varsti harjud küll ära, aga kaua sa ikka jaksad mängida omaenda ja teiste iniemste eludega. Varsti teed ühe vea ja siis veel ühe ning siis ongi juba hilja.
"Papers, Please" versioon "survival mode`ist" on mõtlemapanev, närvesööv, analüütiline ja kannatust proovile panev düstoopiline dokumendi thriller ("A Dystopian Document Thriller"), mis sündis tänu inimmõistuse võimekusele välja mõelda süsteem, mis on nii inimvaenulik ja hävituslik, et maailm pole sellest ajaloo õppetunnist senini toibunud ja veel vähem õppust võtnud.
+ korduvalt väljakutseid esitav mängumehaanika
+ väheste vahenditega räägitakse veenev lugu
+ "Survival mode`i" andekas uusversioon
- vahel liiga korduma kippuv elamus, vähe varieeruvust pildis
8/10
Lugu ei pea olema esitatud isegi tavapärase mängunarratiivi kohaselt elik teglased, maailma ja taseme disain ei pea isegi välja joonistatud olema, et lugu saaks räägitud. Piisab ainult universaalsetest elementidest ja lugu saabki räägitud. "Papers, please" on hea näide mängust, mille põhimõte on rääkida suur, universaalne, üheselt mõistetav ja selge lugu võimalikult väheste vahenditega.
Mäng on pikk ja nõuab järjekindlat valvsust - üks väike vääratus ja mäng võib olla läbi enne kui tähele panedki. Sündmsutik vahetub täpselt pingestatud tempos - kord on terroristide rünnak, kord kukkus välispoliitika läbi, kord on immigrante liiga palju. Kõik poliitilised ja terroristlikud sündmused riigis muudavad sinu elu kogu aeg raskemaks. Mitte midagi ei lähe mitte kunagi kergemaks. Alati raskemaks, ja keerulisemaks. Rohkem pabereid, mida võrrelda ja analüüsida. Rohkem nõudeid. Kõike on kogu aeg rohkem. Varsti harjud küll ära, aga kaua sa ikka jaksad mängida omaenda ja teiste iniemste eludega. Varsti teed ühe vea ja siis veel ühe ning siis ongi juba hilja.
"Papers, Please" versioon "survival mode`ist" on mõtlemapanev, närvesööv, analüütiline ja kannatust proovile panev düstoopiline dokumendi thriller ("A Dystopian Document Thriller"), mis sündis tänu inimmõistuse võimekusele välja mõelda süsteem, mis on nii inimvaenulik ja hävituslik, et maailm pole sellest ajaloo õppetunnist senini toibunud ja veel vähem õppust võtnud.
+ korduvalt väljakutseid esitav mängumehaanika
+ väheste vahenditega räägitakse veenev lugu
+ "Survival mode`i" andekas uusversioon
- vahel liiga korduma kippuv elamus, vähe varieeruvust pildis
8/10
1 kommentaari:
replica chanel bags ebay replica bags australia replica bags and watches
Postita kommentaar