God of War

Reede, 26. märts 2010


Mängisin: PS2
Saadaval ka: PS3 (GoW Collection)



God of War seeria on üks Sony suurimatest eksklusiivseeriatest, mille olemust on raske sõnadesse panna. Siiski, kui ülesanne vältimatu on tõuseb tihtilugu üks sõna teistest kõrgemale kohale - eepiline. Ning just seda Vana-Kreeka mütoloogiat enda kasuks tööle panev actionist pakatav seiklusmäng on.


The end is just the beginning.


Sel puhul on lõpp tõesti loo alguseks, sest juba esimeses stseenis heidab mängu peategelane Kratos ennast kõrge mäetipu otsast alla. Õnneks saab aga mängija läbi elada kõik sellele hetkele eelnenud sündmused enne kui sõdalane alla jõuab. Kolm nädalat varem oli Kratosel käed-jalad tööd täis; tema laev oli koletusliku Hydra küüsis ning tee tema alistamiseni oli karm, sest tema vastu astus kuhilate kaupa surnust ülestõusnud deemonsõdureid. Aega võttis, kuid asja sai ning laevastikku hävitav Hydra leiab oma lõpu. Kratosele ei anna aga võit mingisugust asu, sest tema mõtteid piinavad tema mälestused eelnevast elust, mil temast sai sõjajumal Arese käsilane ning iga elusolend, kes tema teel seisis ta käte läbi ka lõpu leidis. Viimases hädas kutsub Kratos Olümpose jumalannat Athenat, kelle käest palub ta, et too koletud pildid Kratose mälust kustutaks. Athena aga ütleb, et sel soovil on oma hind, andes surelikule Kratosele jumalate poolt viimase ülesande - kukutada tema endine käskija, sõjajumal Ares. Sellest hetkest viib lugu Kratose erinevatesse kohtadesse, nagu sõja polt laastatud Ateena, sireenide poolt asustatud kõrb või Pandora tempel.



Go back to Hades, foul beast!


Kratosele antud ülesanne ei saa aga olema kergete killast, sest Ares saab tema kavatsustest haisu ninna ning saadab tema teele suurtes kogustes erinevaid olevusi ning elukaid. Alates allmaailmast Hadese seljatagant pätsatud deemonsõduritega, lõpetades massiivsete kükloopidega. Lisage kompotti veel harpüiad, meduusad, sireenid ning raskelt relvastatud minotaurused ning teile selgub, et edenemine on tehtud päris keerukaks. Ning hästi lõbusaks.

Gameplay on hästi lihtne, Kratosel tuleb ennast vaenlaste hordidest läbi lõigata ning vahel ka mõni puzzle ära lahendada. Primaarseteks relvadeks on pikkade kettide otsa asetatud mõõgad, kuid tee peal on võimalik kätt ka suure mõõgaga proovida; lisaks sellele annavad jumalad Kratose kasutusse ka maagilisi võimeid. Levelid on küll lineaarsed, kuid hästi maskeeritud, mille tõttu paneb backtrackingut harva tähele. Lisaks sellele lummab kogu maailma ülesehitus oma detailsuse ja suurepärase esteetilise väärtusega pea et iga mänguri südame, seda tänu suurepärase graafika tõttu. Kratose liikumist selles kolossaalses maailmas jälgivad eelnevalt äraotsustatud kaameranugad, mis tähendab et mängijal ei ole võimalik kaameraga omavoliliselt mängida. Mõnikord suudab kaamera siiski mängija edenemisele kaikaid kodaratesse visata, kui mõni uks jääb vaateväljast välja, või kui kitsastes koridorides tuleb vastu käputäis sõdureid, kellega kaklemine muutub raskemaks tänu kaameranurga saatilisusele. Samuti võivad mõned ülimat täpsust nõudvad platvormiosad närvide peale hakata, kui mäng halastamatult mängija taaskord tagasi viimasesse checkpointi saadab.



Sireenide magus hääl.


Audiopool on samuti üks mängu järjekordsetest tugevatest punktidest. Kratosele oma hääle andnud Terrence C. Carson saab oma ülesandega suurepäraselt hakkama, andes talle vajaliku metsiku sõdalase olemuse, jättes siiski ruumi tema inimlikule poolele. Ka teised häälenäitlejad saavad oma rollidega eeskujulikult hakkama, kuigi ennast ukseavades ilmutavad jumalad võivad vahel kõlada võltsina. Muusika on enam kui kolossaalne, lastes vastavalt olukorrale kõlada just õigetel nootidel. On õiglane öelda, et tegemist on vaimustava soundtrackiga.

Lisaks sellele on ka muud heliefektid päris head, eriboonusena tooksin välja liivatormi käes vaevlevas kõrbes hõljuvate sireenide hääled. Kehva nägemisulatusega väljadel sireenide otsimine on pingeline tegevus ning kui kuuled nende imemagusat häält aina kõvemaks minemas tuleb kananahk ihule.


God of War on suurepärane mäng, mille peaks muretsema iga Playstation 2 (või 3) omanik. Replay value kasuks räägib kasvõi fakt, et kogu seda ilu on esimese korraga võimatu sisse ahmida.

2 kommentaari:

PeZ ütles ...

GOW Collection on ikka visuaalselt kõvasti puhastatum: http://bitmob.com/articles/graphics-comparison-god-of-war-vs-god-of-war-collection

Ja soovitan screenide jaoks kasutada giantbomb.com'i, seal pole lollakaid watermarke nagu IGNil.

ruut ütles ...

Karta on, et PS3 puhastatud graafika ägedam on, aga ega PS2 pealgi viga pole.

Aitäh vihje eest!

 
Mängumaania © 2012 | Designed by Bubble Shooter, in collaboration with Reseller Hosting , Forum Jual Beli and Business Solutions