Videomängude ajalugu #3 - Atari 2600, tema tõus ja langus

Seitsmekümnendate keskpaiku plahvatanud pongimaania hakkas kümnendi lõpul väsimuse märke näitama ning nii mõnigi firma sai asjast haisu ninna ja märkas, et turg on innovatsiooni jaoks küps. RCA, firma kelle juurde Ralph Baer oma Odyssey prototüübiga esimesena tuli ning kes ta nö. pikalt saatis, tundis nüüd kahetsust ja soovis samuti videomängude turul toodetavast kasumist tükki saada. Seega loodi RCA Studio II, mis oleks olnud esimene programmeeritav konsool (ehk teisisõnu kasutas kassette erinevate mängude hoiustamiseks), kuid kahjuks paar kuud enne tema turuletulekut, aastal 1976 jõudis teda ennetada Fairchild Channel F, mis ületas RCA konsooli igas mõttes, sest tahes tahtmata tuli nentida, et RCA jäi ajale jalgu, kasutades mustvalget graafikat ning omamata eraldi pulte. Kuid mõlemad konsoolid pidid peatselt uuele väljakutsujale alla vanduma.
Aastal 1977 sai Atari hakkama oma kõige parema ja populaarsema konsooliga, mis kandis nime Atari VCS (Video Computer System - algselt kerge torge Fairchild Channel Fi algse nime VSE pihta), mis aastal 1982 (peale Atari 5200 ilmumist) hakkas kandma nime 2600. VCS oli oma ajastu populaarseim konsool, tehes populaarseks ka tema eelkäijate poolt kasutatud vahetatavate kassettide süsteemi ning olles nii visuaalselt kui ka heliliselt konkurentidest üle.
Olles niivõrd populaarne ning valitsedes turgu polnud vaja kaua oodata, et VCSile uued konkurendid taldadele hakkasid astuma. Aastal 1978 tuli välja Magnavox Odyssey 2, mis oli oma eelkäijast hoopiski teise suunaga, aastal 1980 Mattel Intellivision ning aastal 1982 Colecovision, mis pakkusid nii paremat graafikat ja helipilti, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud siiski 2600 troonilt lükata. Üheks põhjuseks fakt, et kõigele vaatamata suutis Atari konsool siiski paremat gameplayd pakkuda. Samuti oli turul ka tundmatumaid nimesid.
Kõikide konsoolide ühismõju tõttu hakkas aga turg üleküllastuma, videomängude huvi inimestes hakkas kaduma, sest üpris pea hakati paigal tammuma, suutmata pakkuda turu jaoks uusi ja huvitavaid mänge. Selle asemel olid poodide riiulid täidetud keskpäraste mängudega, mille ostmine oli tollase aja infopuuduse tõttu justkui lotomäng. Samuti kaotati kontroll oma mängude tootmise üle, peaaegu igaüks võis vastavatele konsoolidele mänge luua kui ainult võimalik.
Kõikidest nendest komponentidest kasvas välja 1983nda aasta videomängukrahh, millele aitas suuresti kaasa Atarile loodud mäng, mida peetakse üheks maailma kõige halvimaks läbi aegade - E.T., Spielbergi samanimelise filmi põhjal loodud mäng, mis tegi kõike valesti. Tema kallal nähti vaeva kõigest kuus nädalat, temaga ujutati üle kauplused, mitte keegi ei tahtnud teda osta ja need kes seda tegid, tõid üpris ruttu oma koopia tagasi poodi. Videomängukrahhi tulemusena võttis Atari kaasa tuhanded mängukassetid, sealhulgas ka paraja portsu E.T. mängudega ning seadis sammud New Mexico kõrbe poole, kus need ka maha maeti...

Üldine info kahetuhandekuuesajast
Vikipeedia
Läbi ja lõhki 2600
Mis on RCA Studio II?
Mis on Fairchild Channel F?
1983nda videomängukrahh
CGR videoülevaade 2600st
Angry Video Game Nerd mängib Intellisvisioniga
Angry Video Game Nerd mängib Colecovisioniga