Closure

Mis oleks kui maailm eksisteeriks ainult valguses ja pimeduses valitseks sügavik? 2009. aastal internetis oma elu alustanud ja nüüdseks täieõiguslikuks mänguks kujunenud "Closure" võlub huvitava mõttega valguse ja varju manipulatsioonist. 

Raske on olla originaalne, raske on pakkuda midagi uut ja seda veel väikeste tootjate suures mängumeres. "Closure" on üks nendest paljudest indie-mängudest, mis kipub kaduma samasuguste väikeste mängude merre. Teatud sarnasus ülemöödunud aasta "Limbo`ga" ja seotus "The Binding of Isaaci" loojatega tõstab aga "Closure" leidlike indie-mängude piedestaalile ja laseb tal särada omas valguses. 

Valguse mängud pimeduses 

Oma valgus on selles must-valges maailmas ülioluline, sest ainult see, mis on mähitud valgusesse eksisteerib sinu jalge all. Ülejäänu on suur pime tühjus. Tühjus täitub ruumiga kui sisened pimedusse valguskeraga. Kohe kui valgus jääb selja taha, kukud pimedusse. 

Esialgu on selline maailmatunnetus väga segadusttekitav, kuid mängu kiire rütm tagab, et peale paari tasandit oleksid oskused käes. Vaatamata aja jooksul tekkivatele oskustele, suudab "Closure" ikkagi üllatada ja kukutada sind taas pimedusse. Mängu alustad kummalise ämblikulaadse olendina. 

Hiljem kanduvad rollid üle veel kolmele inimtegelasele ja kolmele suuremale paigale täis valgusallikatega lahendatavaid mõistatusi. Paigad jaotuvad tehase, metsa ja karnevali vahel. Iga uut tasandit iseloomustab suurepärane helidisain ja kunstnikutöö, mis maalivad erinevate tegelastega läbitavatest tasemetest üsnagi unenäolise ja kohati isegi väga košmaarse nägemuse. 

Kokkuvõte: Küllaltki nupukas pusleplatvormikas, mis panustab rohkem elamusele kui mõistatuste keerulisele tasemele. Samas pole siin ka midagi väga lihtsat. 

Hinne: 4/5

Arvustus ilmus esmakordselt 2012. aasta novembrikuu [digi]-s.