HAWKEN

Lisamaksetega tasuta võrgumäng ehk "free-to-play" mudelis töötav mehitatud robotite võitlusmäng HAWKEN on mõnes mõttes isegi veel indie-mängu staatuses. Kõik märgid on olemas: piiratud eelarve, arendaja ja levitaja pole varasemalt ühegi mänguga otseselt väga suurt tähelepanu pälvinud. Isegi kui HAWKEN valmis väheste vahenditega, siis graafikas ja võitlussüstemis see küll ei väljendu.

Mechade kõrge lend 

HAWKEN on "Call of Duty" või siis "Battlefield"-i tüüpi võrgumängudest vähe huvituva jaoks ideaalne, sest tavapärast FPS tunnetust on tugevalt modifitseeritud. Robotite juhtimine ei ole esialgu lihtne, vaid nõuab harjumist. Juhised ja strateegia nõuab õppimist ja kohe polegi võimalik relvade välkudes lahingusse astuda. Mehitatud robotid on rasked, erinevate suuruste ja funktsioonidega. Mõni neist on ka väga kohmakas, kuid see-eest kasulik jälle teistel taktikalistel põhjustel. Seda arvestades peab õppima selgeks hüppamise, lendamise, parandamise ja külglibisemise taktika. 

Muidugi on HAWKEN esimese vaate tulistamismäng, aga kunagi ei teki tunnet, et on vaja ainult sihtida ja tulistada. Pärast korduvaid katsetusi ja harjumist nõudvate oskuste arendamist avaneb HAWKENi mahukas maailm täielikult.

Saadaval on 4 mängustiili: igaüks enda eest, meeskonnaga võitlus, lipu kaitsmisele sarnanev generaatorite sisse lülitamine ja oma piirkonna valvamine. Lisaks veel mängustiil, kus pead vastaste ridadest läbi murdes täitma paagid vajalikus koguses energiaga, et sinu meeskonna ründelaev saaks liikuma asuda ja vastase baas hävitada. Sama teeb ka vastaspool. See, et kas otsid taga energiat, kaitsed energiavarudega silkavaid kaaslasi või keskendud tule vastase ründelaevale, on täiesti sinu valik. 

Kaartideks on hävinenud linnad, kõrbestunud alad ja sõjaväe komplekse meenutavad lahingutandrid. Kaarte on hetkel vähe. Sellest on kahju, sest ühel hetkel tahab hing ikkagi vaheldust. Hetkel on eelmise aasta detsembris avatud beetaga turule sisenenud HAWKENisse registreerinud end umbes 285 000 kasutajat, aga täpne võrgus mängijate arv on teadmata. See pole aga probleem, sest konkurente või meeskonnakaaslasi jagub alati. 

Ainuke suurem ja tegelikult väga tõsine miinus seostub tihedalt "free-to-play" mudeli endaga. Nimelt peaks matšide kiirotsing tagama selle, et mängin oma klassi mängijate vastu, kuid üldine tendents kipub olema hoopis vastupidine. Ühel hetkel mängid oma võimete ja oskuste piiril, aga teisel satud automaatselt serverisse, kus valitsevad segamini mitu klassi kõrgemad vastased ja alles mänguga tutvuvad turistid. Selline loogika kordub ja kordub, kuni loobud või haarad rahakoti järele, et muuta oma robot veelgi võimekamaks. 

Jällegi oleks sobilik mainida, et kohe suurte summade kulutamine ei anna oskusi ega võimekust. Kui tõesti peab maksma, et võita, siis on kadunud ka mängude mõtte üleüldiselt. Ma ei maksa, et võita. Ma mängin, et võita. See ei ole muidugi ainult HAWKENi probleem, see on juba kogu mängutööstust puudutav teema. 

Kokkuvõte: Tegemist ei ole robotite võitluse simulaatoriga ega ka tüüpilise esimese vaate tulistamisega. Mechade ehk siis mehitatud robotite juhtimine ja käsitlemine on piisavalt teistsugune, et HAWKEN mõjuks eripärase ja isegi unikaalse võrgumänguna. 

Hinne: 4/5

Arvustus ilmus esmakordselt maikuu [digi]-is.