50 Cent: Blood on the Sand

50 Cent annab kontserti ühes tundmatus Kesk-Ida riigis ning loomulikult tahab ta ka selle eest raha saada, täpsemalt on lubatud talle tervelt 10 miljoni dollari suurune tasu. Organisaatoril aga puuduvad vabad vahendid ning peale mõningast sakutamist tuleb ta mõttele anda Fiddyle kompensatsiooniks teemantitega kaetud inimpealuu. Kuid juba loetud tundide jooksul satub karmi käe ja sõnaga räppartist tulevahetusse, mille käigus röövitakse tema väärtuslik teemantkolju. See võib tähendada ainult ühte - 50 Cent võtab tagasi selle, mis talle kuulub! Just, see on selle mängu lugu ning see on mõnus, juustune meelelahutus.


Tegemist on taaskord ühe kolmanda isiku tulistamismänguga, mis ei paku küll midagi eriliselt uut ja huvitava, aga samas on ta niivõrd lõbus, et oleks patt seda mitte mängida. Selle mängu tugevuseks võiks lugeda just seda, et ta ei tee midagi valesti, vaid iga element on ülejäänutega võrreldes tasakaalus ning ei leidu vigu, mis eredalt silma paistaksid (ma vaatan sinu poole Kane & Lynch 2). Igas levelis tuleb Fiddyl koos kaaslasega (olgu selleks siis kas semu sõbralistist või AI poolt juhitud partner) hävitada terve trobikond tüüpilist kahuriliha, lisaks on võimalik otsida levelitest lisapunkte andvaid postreid, sihtmärke ning rahakaste.


Vaheldust pakuvad levelid, kus pannakse mängija kas autorooli või relv käes helikopteri pardale. Helikopterid saavad selles mängus üpris tuttavaks, sest mitmel korral kasutatakse neid ka bossivõitluste tarbeks. Kuna juba päriselus on Fiddyt raske tappa (jutud räägivad, et mehest korjati ühel korral välja tervelt 9 kuuli), siis ei tohiks ka imelik tunduda see, kui virtuaalne 50 Cent suudab oma torsoga korraliku arvu kuule püüda, enne kui sussid püsti viskab. Raskusaste ei ole just teab mis kõrge, kuid see ei tähenda muidugi, et Rambo taktika alati võidumaitse suhu toob.


Mängu jagub paariks õhtuks kohe kindlasti, leveleid on kokku nii umbes-täpselt 9, mis omakorda jagunevad mitmeks erinevaks tsooniks. Tuleks arvestada, et enamus neist on üpriski mahukad, seega aega tuleks varuda. Graafika näeb hea välja, kõige mõnusam asja juures on see, et pilt on värviderohke (liigselt kuule süües näeb siiski ka halli ekraani), mingeid vigu silma ei paista ning levelid on vahelduvad. Heli on samuti korralik, taustal kõlavad 50 lood, suur osa neist just selle mängu jaoks valmis vorbitud, relvad ja muud vastav kõlavad samuti hästi, isegi Fiddy häälenäitlemine on rahuldav. Pidev märul võib lõpupoole üksluiseks muutuda, kuid kogu kompott on üleüldiselt väga mõnus ning kui võimalik, siis tasuks sellele mängule käed külge ajada küll!