Spiderman

Spiderman on üks neist mängudest, mis mulle nooremana kohutavalt meeldis. Ta oli lõbus, huvitav ning peaosas oli üks mu lemmikkangelastest läbi aegade. Nüüd tagasi vaadates ning uuesti kätt proovides ei ole need tunded muidugi kadunud, kuid siiski on silm nüüd terasem vigu märkama.


Last time I checked, *I* was Spider-Man

Lugu on kogu mängu tagasihoidlikum osa, olles nii koomiksi kui ka teleseriaalidega võrreldes natuke erksam ning lapsemeelsem. Kuigi päris tihti produtseerib sedalaadi lugu mõnusaid huumorikilde, siis vahel tekib tunne, et toonid võiksid kohati tõsisemad olla. Tegevust viiakse edasi cut scene'de abil, mis näevad üpriski kenad välja, kuid hilisem võrdlus Dreamcasti versiooniga ei kannatanud muidugi mainimist. Lugu ise aga on üpriski tavaline superkangelase värk - ühel suurel teadusüritusel varastatakse ära üks suur leiutis ning vargaks ei ole keegi muu kui Ämblikmees. Publikus istuv Peter Parker aga teab paremini ning hakkab otsima süüdlast. Tee peal jäävad talle ette muidugi ka mitmed muud probleemid, mille tõttu tuleb tal tegemist teha nii politseinike, pangaröövlite, Skorpioni, Venomi, Ninasarvikuga kui ka paljude teiste pahalastega.




Swing that web

Olles oma olemuselt kolmanda isiku action/seiklus mäng, kus tuleb võidelda erinevate vaenlastega, jõuda punktist A punkti B ja palju muud säärast, on mäng üpriski õnnestunud. Nupud teevad seda mida mängija tahab ning sellega erilisi probleeme ei teki. Ämblikmehel on üpriski eeskujulik valik erinevaid rünnakuid, olgu selleks siis kas tavapärased käe- või jalalöögid, või erinevad ämblikuvõrku kasutavad kombinatsioonid. Samuti on esindatud ülejäänud Ämblikmehe võimed nagu võrguheitmisega majalt majale liikumine või ronimine seintel või lagedes ning hädaohu eest hoiatav Spider sense. Lisaks kõigele muule on vahel harva vaja lahendada ka mõni mõistatus, kuid need on üpriski kergelt sooritavad. Üleüldse on kogu mäng liiga kerge, mille kasuks räägiba ka fakt, et lisaks "easy" variandile on olemas ka "kid mode", mis on lausa naeruväärselt kerge - üks levelitest kestab tänu sellele kõigest 2 sekundit. Kaamera on enamjaolt toimiv ning vaid harva rikub mängija tempot.




Dude, capes are out this year.

Multiplayer mängul puudub, aga üksikmängija leiab replay valuet kasvõi paljude boonuste näol nagu koomiksitegelaste põhjal tehtud mängudes selleks saanud kohustuslikud koomiksikaaned või erinevad kostüümid. Kui sellest ei piisa, siis koodiga aktiveeritav What if? mode on üpriski humoorikas ning erinev, et lugu teistkordselt läbi teha. Mängu graafiline pool on rahuldav, kuigi osad näod on üpriski inetud. Audiopool on samuti rahuldav, häälenäitlejad on täiesti tasemel ning dialoog on nagu juba mainitud sisustatud nii mitmegi humoorika pärliga, kuid muusikast tuleb selle mängu jooksul puudust tunda. Muusikat kuuleb enamjuhul vaid siis, kui tõsiselt kuumaks actioniks läheb ning nii kiirelt kui ta ilmus, nii kiirelt ta ka kaob.

Vaatamata oma pisikestele vigadele on Spiderman siiski üks väärt mäng mida tasub proovida. Miks? Sest Ämblikmees on kõige lahedam superkangelane läbi aegade!