2013: Uus aasta ja uued mängud - TPS

Jätkuks eelmisele kokkuvõttele tulevastest FPS-idest toon välja 10 oodatumat third person shooter`it ehk kolmanda vaate tulistamised. 

Kolmanda vaate tulistamised (TPS)

1. Tomb Raider (5. märts; PS3, Xbox 360, PC)

"Tomb Raideri" esitlusega eelmise aasta E3-l kaasnes väga suur poleemika ja meediakajastus, aga mitte mängust, vaid traileris vihjatud sündmustele. Nimelt vihjas üks trailer, et Lara seiklejaks kasvamise loos juhtub midagi väga ootamatut ja Lara satub vägistamise ohvriks. See pole küll tõsi, aga visuaalsest vihjest piisas, et iga kanal haakuks selle külge ja kuulutaks, et seekord on vägivalla kujutamisega ületatud igasugused piirid.
Mängus aga midagi sellist ei juhtu. Sellele ainult vihjati. Tegelikkuses pääseb Lara teda vägistamiskatsest nii nagu igas teises filmis ehk siis keegi segab vahele või tegutseb ta ise viimasel hetkel. 

Kahju oli tehtud ja reklaam samuti. Mõte sellest, et üks laialevi mäng julgeb nii kaugele minna isegi vihjetasandil andis uuele "Tomb Raiderile" suure tõuke, mis iseloomustab uut mängu kui julget, ja provokatiivset nägemust. 

Lara Croft on alati olnud SEE naiskangelane, kes pani aluse väga paljudele mõjutuslainetele. Mitte just esimene, aga üks mõjukamaid. Võtame näiteks "Mass Effect"-i. Ühelt poolt on meile antud tugevad ja võimekad karakterid ja pole vahet kas tegu on naiste või meestega. Teiselt poolt on "Mass Effect" kuulus naiste kui ihaldusobjektide kujutamise poolest. Seda tasakaalustatakse aga tugevate naiskarakteritega ja mängijale antud võimalusega valida, kellena mängid - mees või naine. 

Viimase aja mängudes on naiskangelasi olnud vähe. Vähemalt on nii peavoolu mängutööstuses. Parimad näiteid on muidugi Chell "Portal"-ist, FemShep "Mass Effect"-ist ja Lilith "Borderlands"-ist.  Tulemas on ka uus kangelane Jodie "Beyond: Two Souls"-ist, aga veel? Ega väga palju polegi. Enamasti on tegu kõrvaltegelastega nagu Ellie "The Last of Us"-is või Elisabeth "BioShock Infinites".  Kas "Tomb Raider" tekitab suure muutuste tormi? Vaevalt, aga midagi muutub kindlasti. 

Tomb Raideri seeria on 17 aastat vana. Ei tundu just palju naise kohta, kes on olnud enam-vähem 28 aastane juba 17 aastat. Sündinud kui esimene tõeline naiskangelane mängudes ja taandunud üha enam ainult ihaldusobjektiks, on nüüd 2013. aastal ilmumas uus "Tomb Raider", mis viib meid esimest korda hauarüüstamise ajaloos tagasi aega, mil Lara Croft oli alles nooruke 21. aastane ja polnud näinud  veel ühtegi seiklust ja iidset katakombi.
Minu Lara Crofti seiklused algasid esmakordselt 1998. aasta "Tomb Raider III"-ga. Edasine on juba ajalugu. Pärast esmast väga meeldivat ja mängukogemust kapitaalselt muutnud kolmandat osa maadlesin kohe edasi juba kahe esimesega. Seni kõige raskem, keerulisem ja vihapurskeid tekitanud "Tomb Raider" on minu kogemuse järgi kohe kindlasti seeria 4. osa "Tomb Raider: The Last Revelation". Esmakordselt oli mängus võimalik naasta juba läbitud tasanditele ja seda mitte oma lõbuks, vaid mitmed missioonid lausa nõudsid seda.

Lisaks veel ülim raskustase mõistatuste lahendamisel ja senini unustamatu PS1-le kohane Egiptus, katakombid ja kõikvõimalikud tunnelid. Neljandas osas oli võimalik kõrbes autoga ringi kihutada ning teha kõike seda, mis oli varasemates piiratud.
5. osa "Tomb Raider: Chronicles" on mul siiani mängimata ja sama juhtus ka 6. osa "Tomb Raider: The Angel of Darkness"-iga. Esimesest mööda jalutamist kahetsen siiani, kuid nüüd tagasivaates oligi vist parem, et "The Angel of Darkness" jäi rajalt kõrvale. Nii algas "Tomb Raideri" jaoks ka uus peatükk. Seni kõik osad loonud Core Design kadus kõige enim maha tehtud osaga areenilt ja vabanenud koha võttis üle seni "Legacy of Kain"-i seeriaga tuntud Crystal Dynamics, kes ongi senini ainult "Tomb Raider"-i mänge loonud.

Nii sündisid seeria uuesti mängutaevasse viinud "Tomb Raider: Legend", "Tomb Raider: Anniversary", "Tomb Raider: Underworld", "Lara Croft and the Guardian of the Light". Nüüd on Lara Croftile tagasi antud tema naiselikkus, inimlikkus ja elulähedus. Ära on kaotatud võitmatu naiskangelane ja lihtne seikluslik maailm.
See on asendatud robustse, kõleda, hirmuäratava ja vägagi reaalse maailmaga, millele peab isegi Lara vahel alla vanduma ja tunnistama, et mõnikord peab enne sattuma surma piirile, et naasta sealt kui karastunud kangelane, kelle tugevus seisneb sisemises tugevuses ja reaalselt veenvas karakteris. Uus "Tomb Raider" viib Lara tagasi kõige ürgsemale ilustamata tasandile, mis tutvustab meile seeria jaoks täiesti uut maailma.

IGN, Gametrailers, Gamespot ja Kotaku on mängu heaks kiitnud. Ei hakka uue mängu väljanägemist ja laadi kirjeldama, sest video annavad võimaluse neid ise hinnata. Lisaks ei oma see tähtsust enne kui mäng on käes.

2. The Last of Us (14. juuni; PS3) 

Võõrvõim ja terroristid "Call of Duty"-is, tulnukad ja iidne kurjus "Mass Effect"-is ja "Gears of War"-is - selliste terminite järgi saab iseloomustada seda domineerivat osa mängudes, mis kujutavad inimeste vastupanu millegi või kellegi vastu oma vabaduse kaitsmiseks. Mis juhtub siis kui võõrvägedeks pole inimesed, vaid näiliselt kahjutu seeneliik? Mis saab siis kui inimesi ei hävita tulnukad ega hägune kurjus aegade algusest? Mida teeme siis kui linnad vallutab loodus ja inimesi laastab neid muundav viirus? Pöördume sõjaväe poole? Palume abi valitsuselt? Aga kui neid enam ei eksisteeri ja meie ümber on ainult võimu ihaldavatest sõduritest koosnev relvastatud kahurivägi?

Kas proovime elada uues metsikus maailmas uute ohtude keskel või allume uuele korrale, mis ei aita, vaid vaenab ja kehtestab uut vägivaldset režiimi? Need küsimused ja mitmed teised leiavad vastuseid ja tekitavad veel teisi lisaküsimusi apokalüptilises thrilleris, mis on ühelt poolt survival horror, teiselt poolt suur seiklus ja osalt ka road movie.

Selline "mis oleks kui" stsenaarium annab mõista, et sõda on mängudes juba piisavalt kujutatud. Nüüd oleks vaja midagi, mis poleks nii otsene, vaid annaks oma allegooriaga võimaluse näha seda, mida tahame. Võikad olendid, räsitud inimesed vana maailma varemetes ning võitlus elu ja surma peale on universaalne ja soovi korral mitmeti mõistetav. 

Kindlasti arvati, et pärast Nathan Drake`i "Uncharted"-i uskumatut edu jätkab seeria looja Naughty Dog samalaadsete seiklustega. Juhtus aga vastupidine. Tulemas on hoopis intiimne draama kahest inimesest kõledas postapokalüptilises maailmas. Uue maailmakorraga kohanevate inimeste elusid on mängud näidanud juba igast küljest. Alates klišeelisest tuumakatastroofist ja lõpetades viimasel ajal pead tõstnud elavate surnute rünnakuga. "The Last of Us" püüab teistest eristuda nii, et juhitav tegelane on pidevas seoses teda ümbritseva keskkonnaga ning maailmaga suhestumine on reaalne ja varieeruv. Muidugi on tulemas ka suuremat sorti graafilist ilu pakkuv elamus. See on Naughty Dogi juures juba loomulik. Nad ei aja taga graafilist ilu ega reaalsuse kopeerimist, vaid nad loovad oma tunnetuse ümbritseva suhtes ja omad reeglid selle kohta, mismoodi juhitav tegelane reageerib tema ümber toimuvale.

Siinkohal võiks isegi öelda, et nii filmikeelele lähedast mängu pole mina varem näinud. "The Last of Us" ei meenuta tavapärast kolmanda vaate tulistamist nagu "Max Payne" või isegi "GTA", kus tegelase välimus on ainuke märge sellest, et maailm teda mõjutab. Riided liiguvad, saavad mustaks või rebenevad, kuid kehamiimika, kõne ja emotsionaalne reaktsioon puudub. "The Last of Us" on seda saavutamas ja hea õnne korral saab Naughty Dogist üks kõige olulisemaid mänguarendajaid turul. Siinkohal ei loe tõik, et mäng ilmub tõenäoliselt veel PS3 peale, sest elusa organismi (antud juhul inimeste) kopeerimine ja neile ka reaalse hingamise andmine ei sõltu graafikast, vaid detailidest nagu keha hoiak tule all olles, käte liikumine varju otsides või siis nähtav pingutus näomiimikas kui toimumas on midagi jõhkrat ja laastavat. 

"The Last of Us"-i apokalüpsis ei paku zombiesid, tulnukaid ega ammu unustatud eluvorme maa sügavusest, vaid hoopis midagi looduslähedast. Nimelt on levimas parasiitlik seen, mis vohab füüsilist kuju endale vormides läbi ohvrite näo. Tegemist on ka looduses esineva seeneliigiga, mis võtab üle näiteks putukate ja teiste pisivormide organismi ning põhimõtteliselt alustab uut elu, sest nii see levib ja elab. See looduses esinev protsess on toodud üle inimeste maailma. Kõik, mis on looduses väike ja ohutu, on inimeste seas laialt leviv ja groteskne. 

Peategelasteks on Joel ja Ellie. Joel saab ülesandeks saata miskipärast väga olulist tüdrukut Elliet (tõenäoliselt väga oluline osa loo juures) läbi looduse poolt tagasi võetud linnade, et otsida uus ja parem eluase kui sõjaväeline režiim kinnistes tsoonides. Teekonnal kuskilt kuhugi peavad nad varjuma seenekoletiste ja äärealadel elavate rünnakrühmade eest. Vajadusel on nad valmis ka võitlema. Eks strateegiline võitlus ja oskus keskkonda ära kasutada ongi "The Last of Us"-i üks tõmbenumbreid. Mitmikmängu kohta pole veel midagi teada. Ainult seda, et see on tulemas. Mänguvideosid vaadates kõlab netis teiste vastu mängimine nagu täiesti omaette elamus. Hirmufaktorit tõestab see video 

3. Watch Dogs (2013 lõpp; PS3, PS4, Xbox 360, PC, WiiU)

Ubisofti varasemaid mänge arvestades on suure venna lugu "Watch Dogs" üsna loomulik edasiminek. Samas on infoühiskonna jälgimise lihtsus ka pidevalt päevakajaline. Mõnes mõttes on "Watch Dogs" ka hoiatusmäng olevikust ja võimalikust veelgi ekstreemsemast tulevikust. Teema on päevakajaline ja miski, mida igaüks endale paraku ei teadvusta, nimetades seda paranoiliseks sonimiseks, kuid tegelikult varjutab reaalsust hirm tõe ees.

"Watch Dogs" tundub nagu täiuslik praeguse ajastu produkt ja tegelikkuse musternäidis. Kindlasti on süžee lihtsam ja lõppeesmärk universaalsem kui kindlamat sorti kritiseerimine ja kommentaar. Mängija saab Aiden Pearce nimelise tegelasena jälgida, mõjutada ja manipuleerida kõiki ja kõike igal ajal ja kohas. Eks seegi on omamoodi uus vaatenurk. Oleme ise suur vend, aga mitte valitseja, vaid jooksik, kellele on antud suure venna võimed, mida ta kasutab süsteemi ära kasutavate manipulaatorite tabamiseks. Samal ajal on võimalus aidata iga juhuslikku möödujat, kelle eraldatud infopank viitab tõenäolisele ohule. Ja seda kõike ainult läbi ühe pealtnäha ohutu mobiili.

"Assassins Creed"-i, "Tom Clancy`s Rainbow Six"-i ja "Tom Clancy`s Splinter Cell"-i seeria ning "Far Cry 3" on Ubisoft Montreali ühed kõige suuremad, edukamad ja kuulsamad projektid. Kui juba sellised mängud selja taga, siis on tulevikust palju oodata. Nii ongi. Eelmise aasta E3-l välja kuulutatud "Watch Dogs" oleks justkui segu "Assassins Creed"-ist ja "GTA"-st, kus on tunda ka "Rainbow Six"-i ja "Splinter Cell"-i mõjutusi. Teisisõnu siis avatud maailm, mille infotehnoloogiline tasand on meie uueks mängumaaks. Kuidas püüda sihtmärki? Korralda avarii manipuleerides valgusfooridega. Kuidas muretseda endale raha? Häki juhuslikust kodanikust möödudes sisse tema pangakontosse ja oledki juba rikkam. Kuidas põgeneda politsei eest? Kustuta kaugjuhtimise teel valvekaamerate salvestused, tekita valgusfooridega avariisid ja tõsta üles teetõkkeid, et teha endale tee vabaks ja takistada teiste katseid sind tabada.

Huvitav on ka aeg-luubi kasutus, mis õigesti kasutades on ideaalne vahend ja lahutamatu kaaslane maailmas, mis on sinu kontrollida. Tõenäoliselt ka "Deus Ex"-ist mõjutusi saanud "Watch Dpgs"  tõotab olla midagi tähelepanuväärset ja uut ajal, mil avatud maailma võimalusi leierdatakse kogu aeg ja igal ajal.

4. Grand Teft Auto V (17. september; PS3, Xbox 360)

"Grand Teft Auto" on miski, mis saabus pauguga, aga mitte sellise ühekordse ja unustatava kõmakaga, vaid hoopis sellise plahvatusena, mille kaja on kosta juba 17 aastat. "GTA IV" tegi maad ja tegi ilma ning teeb seda 5 aasta möödudes siiani üsna edukalt. "GTA" saatus oleks hoopis teine kui Rockstar North oleks valinud mugava raja nagu on seda korduvalt teinud Treyarch. Iga aasta uus mäng oleks "GTA"-le teinud kiire lõpu, kuid selle asemel võtab iga osa arendamine kaua aega ja nõuab fännidelt palju kannatust. Kannatada pole vaja, sest alati võib senikaua varasema sissekande poole pöörduda. Rockstar North loob "GTA"-d nii, et see kestaks kaua. Täpselt nii kaua, kuni tõesti tekib isu uue osa järele. 

Väidetavalt on seekord eesmärk teha mitmikmänguga sama, mis "GTA III" tegi üksikmängu avatud maailmaga. Ambitsioonikus on see "A" "GTA"-s. Siinkohal ei imestagi kui nii juhtubki. Eks saame näha. Viies osa annab mängijale 3 peategelast, kellega liigud läbi seni suurimaks linnaks tituleeritud Los Santose allmaailma. Seni on teada, et mäng ilmub konsoolidel. "GTA IV" saabus PC-ile ligi 9 kuud hiljem. Ei kurda. Loodan, et üldse tulemata ei jää.

Kas PS4 peale on ka oodata? Ei tea. Ühelt poolt väidetakse, et mitte. Minu jaoks see väga suurt rolli ei mängi. Tõenäoliselt jäetakse uus põlvkond vahele, sest mäng on olnud nii kaua töös PS3-e ja Xbox 360 silmas pidades. "GTA V" põhineb sarnaselt eelmisele osale samuti Rockstari RAGE ja Euphoria mootoril, mille baasil on valminud ka "Max Payne 3" ja "Read Dead Redemption".

5. The Phantom Pain (TBA; PS3, Xbox 360)

E3-l välja kuulutatud "The Phantom Pain" ei pruugi olla see, millena seda reklaamitakse. Nimelt arvatakse, et tegu on hoopis uue MGS-iga ehk siis "Metal Gear Solid 5"-ga. Miks? Seepärast, et traileris nähtud tegelane meenutab Big Bossi ja üleüldine visuaal on sarnane Foxi mootorile. Ei oska kommenteerida. Oskan öelda seda, et trailer on vinge ja mis iganes sellest mängust ka välja tuleb, olen mina kohe seda ka järele proovimas. 

6. Metal Gear Solid: Ground Zeroes (TBA; PS3, Xbox 360)

Hideo Kojima pole elu jooksul jõudnudki midagi enamat teha kui olla MGS-ide režissöör ja tootja, mis pole muidugi halb, sest MGS on üks kõige mõjukamaid lugude vestjaid mängumaailmas. "Ground Zeroes" ei ole järg seni 4. osale "Guns of the Patriots", vaid on üks nendest eellugudest, mis kaevuvad Big Bossi ja Snake`i minevikku. 

"Ground Zeroes" on Kojima sõnul midagi täiesti teistsugust MGS-i maailmas. Esiteks on mängule lisatud avatud maailm ja põhjalik süsteem, mis põhineb mängija enda valikutel loo arengus. Teiseks väidab Kojima, et "Ground Zeroes" võtab muu hulgas ette ka Jaapani ühiskonna neid aspekte, mida loetakse tabuks ja mis võivad mängu levile seetõttu halvasti mõjuda. Kõige šokeerivam teade on aga see, et MGS-i seeria kurikuulsalt pikad vahestseenid on uue osa jaoks lühemaks ja konkreetsemaks sätitud. Pikad vahestseenid olevat oma aja ära elanud. Ei tea midagi. Vähemalt MGS kasutab neid loo jutustamiseks mitte graafiliste imede demonstreerimiseks. Endiselt FOX mootori peal (nagu ka "Guns of the Patriots") "Ground Zeroes" tõotab taaskord näidata midagi rabavat ja täiesti uut. Pole välistatud ka PS4 ja Xbox 720 väljalasked. 

7. Remember Me (7. juuni; PS3, Xbox 360, PC)

"Remember Me" on omaette nähtus , mis justkui eiraks praeguseid trende PS4 ja uue põlvkonna suunas. Igast küljest vaadatuna on tegu klassikalise mööduva konsooligeneratsiooni mänguga. "Remember Me" on üles ehitatud tuttavatel alustel: kolmanda vaate seiklus, platvormi mängude elemendid ja rohkelt hiilimist ja otsest käsitsivõitlust. 

Mängu arendaja Dontnod Entertainment ja levitaja Capcom on valmis saanud täiesti nullist üles ehitatud maailmaga, mis on asetatud aastasse 2084 ja tegevuspaigaks on Neo-Pariis. Pealtnäha tüüpiline küberpunk saab põntsu virtuaalsetesse ribidesse kui selgub, et androidide hävitamise asemel on mängijale antud täiesti uus tööriistakomplekt. Peategelane Nilin on mälestuste jahtija või siis paremini sõnastatult mäluga manipuleerija, kes pärast oma mälu kaotamist võtab ühendust Neo-Pariisis pesitseva salajase organisatsiooniga. Miks salajasse? Neo-Pariisi valitseb hiigelkorporatsioon Memorise, mis kustutab, manipuleerib ja muudab inimeste mälusid enda hüvanguks. Nii juhtus ka Niliniga. 

Rõõm on tõdeda, et Lara Croft pole käesoleval aastal ainuke naiskangelane, vaid vahelduseks stereotüüpsetele ja mugavatele valgetele nägudele näidatakse, et maailm on suur lai ning nägusid pole üks, vaid mitu. "Remember Me" maast madalast sirgunud võitlussüsteem pole küll midagi uut, kuid kombopõhine vastaste nottimine on minu raamatus alati teretulnud. Sama saab öelda ka graafilise lähenemise kohta. Ei midagi uut ja põrutavat, aga möödunud aasta üks parimaid mänge "Dishonored" tõestas, et disain ja kunstiline osa on see, mis loob uusi maailmu mitte graafika.

8. Star Wars 1313 (TBA; TBA)

Ajal, mil ilma teevad ainult "Star Wars" teemalised MMORPG-d on üks tõeliselt hea third person shooter rohkem kui oodatud. See on lausa nõutud. Viimane kolmanda vaate "Star Wars"-i seiklus oli "The Force Unleashed" ja selle järg. "Battlefront" ja "Knights of the Old Republic" on juba kaugemast minevikust pärit senini tuntud nimed "Star Wars"-i mängude universumist, mis on ahnuse ja kõige muu nimel laienenud sama suureks kui Lucase rahakott. Enam mitte. Nüüd on see Disney rahakott. Õnneks ei tähenda see midagi halba.

Uus "Star Wars"-i triloogia on juba tulekul. Esimese osa režissööriks on õnneks või kahjuks juba "Star Trek"-i ära uuendanud J.J. Abrams. Mängude puhul on Disney andmetel oodata ka uut FPS tüüpi seiklust. Ainuke "Star Wars"-i mäng, mida ise olen kunagi proovinud ja ka päris innukalt fännanud, oli PS1 peal ilmunud Lucase triloogia esimese osa adaptsioon "The Phantom Menace". Mäng oli minu mäletamist mööda parem kui film, aga seegi pole palju öeldud filmi kohta, mis polnud ühte ega teist ja pakkus ausalt öeldes ainult oma aja kohta head silmailu.  Sellest on nüüd möödas 14 aastat. 

Millal mäng ilmub ja mis platvormidele? Midagi kindlat veel teada pole, aga eks see aasta lõppu mahub. Viimaste uudiste kohaselt on projekt seiskunud ja mäng lükati järgmise aasta peale. Eks neid uudiseid tilgub kogu aeg ja enamus mänge ei jõuagi varem välja pakutud aegadeks poelettidele. 

9. Tom Clancy`s Splinter Cell: Blacklist (20. august; PS3, Xbox 360, PC, Wii U)

Vaene Tom Clancy. Iga kord kui tema nimi sätitakse mängu ette, võib kindel olla, et pealkiri tuleb eepiliselt pikk ja nii on ka "Splinter Cell"-i seeria uue osaga. Äkki oleks aeg Clancy nimega teha seda, mida on juba 50 aastat tehtud Ian Flemingu firmamärgiga James Bond? Kui mänge on põhiseerias juba 6, siis võiks minna algusesse tagasi ja ehitada üles uus filmiseeria täis spionaaži, militaarset maailma ja ülimalt tehnilist hiilimist.

Esimene osa on juba töös. Tom "Bane" Hardy on peaosas ja Ubisoft on filmi juures kaastootja, et välja ei kukuks midagi sellist nagu "Resident Evil", "Doom" või "Prince of Persia". Ubisoft on valmistamas ka "Assassins Creed"-i filmi Michael Fassbenderiga ("Prometheus", "Shame") peaosas. Taaskord on stuudio ise filmi juures kui loominguline konsultant ja ülevaataja, et nende õigusi kasutataks siiski viisakalt ja algmaterjali suhtes austusväärselt. 

"Pandora Tomorrow" ja "Chaos Theory" on minu ainsad kokkupuuted Sam Fisheri seiklustega. Mida aeg edasi, seda kaugemale on mängud algupärasest tasa ja targu hiilimisest eemale triivinud, kuid uus tundub juurte juurde naasvat. Säilinud on suurejoonelised tulevahetused, kuid alati on võimalus olla kui tuul, mis sahistab lehti ehk miski, mida keegi ei taju ega näe, kuni on liiga hilja. 

10. Deadpool (Suvi; PS3, Xbox 360)

Kurikuulus Marveli tegelane vaimselt ebastabiilne Deadpool saab viimaks päris oma mängu. Enam pole ta lihtsalt kõrvaltegelane, vaid Deadpooli võllahuumor ja firmamärgiks kujunenud mõõgad on nüüd mängijate käsutuses. Mängu arendajateks on High Moon Studios ehk siis nende mitmete Transformerite mängude loojad. Levitajaks on Activision. Nii palju kui üldse mängu kohta infot leiab, siis räägitakse, et "Deadpool" tuleb verine, ropp ja jõhker elamus, kus on olemas kõik Deadpoolile omane. Taastuv elu, ebaloomulik jõud, teleportatsioon ja võitluskunstide rohke kasutamine.

Elude taastumine ei paista olevat lihtsalt ühe märgistuse täitumine, vaid valitud on hoopis jõhkram meetod. Kui Deadpool kaotab käe, siis on mängijal valik see ise asendada või oodata, millal käsi tagasi kasvab. Üks kõige kummalisemaid ja vahest ka mõttekaimaid lahendusi on see, et Deadpool pöördub ise mängija poole kui on vaja õppida uusi võtteid või siis lihtsalt kommenteerib sinu tegevust. 

"Deadpool" põhineb Unreal 3 mootoril ja on kahjuks tulemas ainult konsoolidele. Pole välistatud ka PC-le saabumine, kuid seda murendab tõsiasi, et väidetava väljalaskekuupäevani on umbes 5 kuud. 

Varupadrun: InSane (TBA; PS3, Xbox 360, PC)

Kindlasti on paljud juba kuulnud, et THQ lakkas olemast. "Darksiders" ei saagi võib-olla kunagi triloogiaks, "Red Faction" leidiski armageddoni, aga õnneks liikusid "Metro" õigused edasi uuele omanikule. Käesoleva aasta ühe kõige suurema ja oodatuma filmi "Pacific Rim"-i režissöör Guillermo del Toro pani vahepeal käe sisse ka mängutööstusesse. Algas see üsna edukalt. Volition, Inc. ("Saints Row", "Red Faction") oli arendajaks ja THQ toetajaks. Aimates tulevasi raskusi loobusid mõlemad mängu tootmisest ja nüüd on "InSane" del Toro kätes tagasi, kuid viimaste uudiste kohaselt on mängu ljuba uus arendaja. Kes? Pole teada. 

Guillermo del Toro sõnul on tegu survival horroriga, mida on planeeritud terve triloogia jagu. "InSane" pidi vähemalt del Toro sõnade järgi pakkuma midagi täiesti uut, kus iga tegu paneb kahtluse alla nii mängija moraalse maailma kui teda ümbritseva reaalsuse. Kõik on väga tore. Seni on ilmunud ainult lühike reklaamklipp. Muidu valitseb vaikus. Tuleb loota parimat. Õudusfilmidega endale nime teinud del Toro käe all oleks valminud kindlasti midagi huvitavat. Eks saame näha, mida toob aasta uus. 

Paarist hiirekliki seiklusest, strateegiast ja RPG elementidega mängudest kirjutan järgmistes kokkuvõtetes. Need on seekord oluliselt lühemad. Stay tuned.