2013: Uus aasta ja uued mängud - FPS

Jätkuks "Aliens: Colonial Marines" ja "Dead Space 3" tutvustanud tekstidele (mõlemad on juba väljas) koondasin ühe postituse alla kõik vähegi huvi pakkuvad mängud aastast 2013. Nende seas võib olla ka neid, mis ei jõuagi see aasta valmis või mis ilmuvad alles siis kui PS4 ja Xbox720 välja kuulutatud ja müügile paisatud (näiteks avatud maailmaga "Metal Gear Solid: Ground Zeroes"). Kindlasti pole tegu lõpliku nimekirjaga oodatud mängudest. Enamus suuri üllatajaid ilmuvad sageli täiesti ootamatult ning tihtipeale jõuan nendeni pooljuhuslikult. 

Eks nüüd on võimalik alloleva nimekirja järgi teha ka järeldusi selles osas, et mis mänge ma õieti ootan ja üleüldiselt eelistan. Eks nad kalduvad olema PC-ile suunatud FPS orientatsiooniga (mida rohkem sisu, seda suurem on tõenäosus, et mina neid ka mängin) või siis avatud maailmaga. Muidugi on oodatud ka igasugused seiklusmängud, horrorile nõjatuvad elamused ja mõningate RPG elementidega fantaasialood.

Beyond: Two Souls

Alati eelistan näha ja proovida midagi uut nagu "The Walking Dead: The Game"-i 2. hooaeg või siis Quantic Dreams`i "Beyond: Two Souls". Nimekirjas on nii mõnigi PS3 eksklusiiv, kuid vaatamata vähesele võimalusele neid reaalselt proovida, on need siiski ootamist väärt. Eelmainitud "Beyond: Two Souls" töötab "Kara" nimelise videoga esitatud uue mootori peal. Tõmbenumbriks on siis filmireaalsuse kopeerimine ja inimese näomiimika täiuslik ületoomine virtuaalsesse reaalsusesse.  Naughty Dog`i "The Last of Us" ja Ubisoft Montreal`i "Watch Dogs" on samuti toomas uusi tuuli niigi juba muutuste meelevallas olevasse mängumaailma.

The Last of Us

Toon välja ka mõned nö. indie-mängud ja allavoolu liikuvad nimed, mis muidu võib-olla suurtele radaritele ei jõuagi. Osa mänge ei pruugi välja tulla ei see aasta ega ka järgmisel. Üheks kõige kuulsamaks edasilükatud mänguks oleks kindlasti FPS versioon "XCOM"-ist ja võib-olla vähem kuulsam, aga mitte vähem oodatud seekord ka kindlasti ilmuv "Metro: Last Light".
Mängude jaotus nimekirjas kujunes minu enda eelistuste järgi. 

Metal Gear Solid: Ground Zeroes

Esimese vaate tulistamised (FPS)

1. Metro: Last Light (17.mai; PS3, Xbox720, PC)
Kauaoodatud järg 4A Games`i ja nüüdseks pankrotistunud THQ paariaastatagusele "S.T.A.L.K.E.R"-ist sündinud "Metro 2033"-le. See postapokalüptiline horror põhines vene kirjaniku Dimitri Glukhovsky samanimelisel romaanil ja kuigi romaan polnud täies mahus ja väätuses mänguekraanile toodud, suutis "Metro 2033" pakkuda meeldejäävat ja senini mõjuvat õhustikku ning originaalset maailmatunnetust niigi kirevas mängumaailmas.
Glukhovsky kirjutas ka järje "Metro 2034", kuid uus mäng ei põhine enam romaanil, vaid on loomulik ja orgaaniline järg esimese osaga paika pandud loole ja maailmale. 4A Games`i teine mäng ilmub seekord kõikidele platvormidele (PS3, PC, Xbox 360) ning nagu ka esimese puhul ei paku "Metro" meile mitmikmängu. 

Põhjus seisneb vähemalt stuudio sõnul selles, et eesmärk on kogu aeg olnud luua parim võimalik kampaania ja parandada kõiki möödalaskmisi ja vigu eelmise osaga võrreldes. Pärast THQ kaardilt kadumist võttis kogu "Metro" seeria levitamise üle Deep Silver, mis on siis kuulus või siis pigem huvitav "Dead Island" seeria pärast. 

"Metro 2033" on olnud minu kordusmängimiste faasides ja isegi romaaniga on alustatud. Senise maailma häving ja uuega harjumine on mängumaailma üks meelsamaid vahendeid lugude jutustamiseks, sest see annab teatud vabaduse luua kõike nullist ja omade reeglite järgi. "Metro 2033" polnud täiuslik, kuid selle unikaalsust või pigem kokkulaenatud ideede perfektset kokkusobitamist ei saa eitada, mistõttu on "Metro: Last Light" minu üks oodatuimaid mänge sel aastal. 

2. BioShock Infinite (26. märts; PS3, Xbox360, PC)

2K Games`i ja Irrational Games`i koostöös alustatud "BioShock"-i seeria on jõudnud väärikasse staadiumisse. Ette on näidata 2 täispikka, 1 lisaosa ("Minerva`s Den") ja isegi romaan, mis annab eelloo Rapture linnas toimunule. Nüüd on ilmumas ametlik kolmas osa, aga mitte sisuline järg, vaid pigem mõtteline kaaslane, mis on üle ehitatud kui osake "BioShock"-i maailmast. 
Jällegi mitmeid kordi edasi lükatud "BioShock Infinite" on praeguseks omandanud juba eepilised mõõtmed. Rapture`i veealune linn on asendatud õhus lendleva linnaga Columbia. Poliitilised keerdkäigud ja ajalugu on saanud uue värvingu, kuid omab samasuguseid hävituslikke võtmed, mis viisid ka Rapture`i hävingu, kaose ja uue maailmakorra äärele. 

Endiselt Unreal`i mootoril põhinev (seekord siis 3-ndal) "Infinite" näeb võrratu välja mitte ainult reaalsuse taasloomise pärast, vaid seeriale omaseks kujunenud oma maailma, reeglite ja visuaalse leidlikkuse kasutamise pärast. 

Võimalustelt seekord veelgi kirevam, sisuliselt uus ja värske, mehaanika poole pealt uusi lahendusi ja põnevaid oskusi pakkuv "Infinite" on samuti üks oodatuimaid mänge ja mitte 3. osa pärast, vaid seetõttu, et "BioShock" on seeria, mis vähemalt minu hinnangu ja eelistuste järgi defineerib seda õiget üksikmängu kampaaniat. Sisukus, loomingulisus, fantaasia, vabadus, maailmatunnetus ja emotsionaalne seotus on märksõnad, mis iseloomustavad "BioShock"-i seeriat. 

3. Dead Island: Riptide (26. aprill; PS3, Xbox360, PC)
"Dead Island" oli 2 aastat tagasi vähemalt minu jaoks üks põnevamaid kogemusi ja seda eriti just zombiežanris, mida valitsesid nüüd ja ka praegu "Resident Evil", "Left for Dead", "Dead Rising" ja isegi "Call of Duty: Zombie mode". "Dead Space" sobiks samuti samasse auku, aga erinevalt teistest ei püüa see olla tulistamismäng zombidega, vaid pigem õudusžanri parimaid külgi julgelt ära kasutav õhkkonna loomise peale üles ehitatud psühholoogilisemat laadi rännak läbi pimedate koridoride ja hämarate ruumide. 

"Dead Island" pakkus aga kõike seda, mis oli zombie tulistamismängudes puudu. Intiimne ja otsene kontakt vaenlasega, avatud maailm või siis antud juhul saar ja erinevad rollimängu elemendid alates võimalusest koos kaaslastega mängida, tegelasi valida, oma varustust osta, täiendada ja koguda muutsid "Dead Islandi" vahel isegi liiga massiivseks, aga siiski vägagi tasuvaks elamuseks. Mäng sai küll kiita ja huvilisi jagus, kuid see jahenes üsna kiiresti. Zombide ülessoojendamiseks on Techland ja Deep Silver valmis meisterdanud järjekordsa osa. Tegemist on otsese järjega esimese osa sündmustele. Pole veel selge, kas tegu on täismänguga või midagi 1.5 tüüpi, mis ilmuks siis enne ametlikku teist osa. 

4. Call of Duty (TBA, PS3, Xbox360, PC, WiiU)

Kas see hakkab kandma alapealkirja "Modern Warfare 4" või "Black Ops 3" pole veel selge, aga senist asjade käiku vaadates võib eeldada, et suurem tõenäosus on esimese puhul. Kas seekord liigutakse uue graafikamootori juurde või pigistatakse senisest veel välja viimast? Ausalt öeldes puudub mul enam isegi huvi. "Black Ops 2" on hea. Seda ma tean. Juhul kui uue jaoks ei mõelda välja midagi täiesti uut ja mõjukat nagu oli seda esimene "Modern Warfare" ei hakkagi ma sellest rohkem rääkimagi.
Neil on hädasti vaja uut valemit ja nad saavutavad selle isegi vana korrates. Selles võib kindel olla, kuid varsti võib Treyarchi oodata "Medal of Honori" saatus ja see on miski, mis on üsna kurb ja jube. 

5. XCOM (TBA; PS3, Xbox360, PC)

"XCOM" on FPS-i kujul olnud töös juba 7 aastat ja seni on teada, et väidetavalt on 2013 see maagiline aasta, mil me seda lõpuks näha saame. 2K Games võttis ühel hetkel Irrational Gamesilt ohjad üle ja juhib nüüd vägesid. See kõik on väga tore, sest need kaks nime on oma usaldusväärsuse juba ammu välja teeninud, kuid 7 aastat on pikk aeg. Esialgsed disainerid, loojad, arendajad ja tootjad on lahkunud ja asendatud uutega, mis võis pudru veelgi rohkem segamini ajada. 

Parem las jääda üldse tegemata kui välja tuleb midagi sarnast nagu seni ainult hävitava kriitika osaliseks saanud Gearboxi "Aliens: Colonial Marines". Kahju, aga tõsi. Pealtnäha ilusa disainiga strateegiline FPS võib lõpetada nagu "I Am Alive" ehk siis mitu aastat arenduse põrgut ja siis lastakse välja midagi, mis pole ühte ega teist ja vajub nurka, millest ajalugu otsustab vaikida. 

6. Prey 2 (TBA; PS3, Xbox360, PC)
Human Head stuudio esimesele ja seni ainukesele hitile "Prey" on tulemas järg. See on tulemas, aga jällegi pole selge, millal see "tulemine" olla võiks. Kohe pärast esimese ilmumist ehk alates 2006. aastast töös olnud järge näidati esmalt 2011. aasta E3-l, kuid pärast seda on valitsenud vaikus. Mängu  õigusi omav Bethseda Softworks väidab, et "Prey 2" on küll töös, aga kvaliteediprobleemide tõttu on seda lihtsalt pidevalt edasi lükatud. 

Kahju, sest E3 trailer ja hilisemad mängusisesed videod tõotasid midagi tõeliselt fantastilist. Seekord on meile usaldatud avatud maailm, mis on siis uue loo kohaselt tulnukate planeet, kus meie peategelane on ainuke inimene või siis vähemalt nii ta arvab. Mälukaotuse all kannatav pearahakütt ei aja taga mitte ainult uut autasu, vaid mälestusi iseendast. Teadmata, kes ta päriselt on, veedab Killian Samuels aega kui täiuslik pearahakütt, mis ei tähenda midagi muud kui hulganisti vidinaid ja oskusi. 
Senised videod on näidanud värvilist ja võõrast maailma kummalisel planeedil täis tulnukaid. Sellest piisas täiesti, et mind sisse tõmmata. 

7. Slender: The Arrival (26. märts; PC, Mac OS X, XBLA, PSN)

Järg indie-mängule "Slender: The Eight Pages" ei ole enam tasuta allalaaditav ja olematu graafikaga lihtne õudusmäng. "Slender: The Arrival" on uuendatud graafikaga (kuigi sama Unity mootor) ja rohkem täismängu moodi, kuid seekord nõutakse ka tasu ja kuigi see tasu pole kindlasti sellise väikse mängu kohta palju küsitud, on kummastav näha, kuidas Something Awful foorumist päris fiktiivne netimütoloogia on muutunud üsnagi reaalseks. Nüüdseks on valminud juba 2 mängu ja Slender Man`iga kaudselt seotud film "The Tall Man".

Tulemas on ka väike indie film (käsikaamera õudukas), kus Slender on omandanud foorumist pärit näo. Nii on muutunud mütoloogiline kuju täieõigusliku meediumi esindajaks. Muidugi on tänu talle kogu veeb täis videosid inimeste hirmunud reaktsioonidest, kus nad siis karjuvad ja kiljuvad Slenderile vahele jäädes.

Uues mängus on rohkem vaenlasi. Enam pole ainukeseks ohuks aeglaselt valjemaks muutuva staatilise trummipõrinaga saabuv valge näoga Slender, vaid juurde on mõeldud igasuguseid teisi olendeid ja hirmutajaid. 

8. Amnesia: A Machine for Pigs (Kevad; PC, Linux, Mac OS X)

Järg ülemöödunud aasta ühele parimale ellujäämishorrorile ja psühholoogilisele õudusele "Amnesia: The Dark Descent". Justkui Lovecrafti enda sulest sündinud "Amnesia" oli täielik üllataja. Lugu oli täis psühholoogilist muserdust ja graafilist õudu ning suutis pakkus kõike seda, mida peavoolu õudusmängudes enam väga tihti kohta. Nüüd on asjaolud muutumas. "The Last of Us", "Beyond: Two Souls" ja nii mõnedki teised väiksemad ja suuremad uued mängud on tõelisele õudusele, sellele sisemisele heitlusele truuks jäänud. Eks saame näha. 

Väidetavalt on teise osa jaoks mängumehhaanika täiesti ümber ehitatud ja lisatud on uusi võimalusi nagu avatud tasandid ja värske pilk kogetavale õudusele mängija ümber. Üks selliseid mänge, mis jääb kummitama ja mis ei ole just kõige tavalisem jookse ja tulista tüüpi struktuuriga. Nõrganärvilised hoiavad eemale või ei lõpetagi, aga esimest osa nautinud peaksid küll elevil olema. 

9. Outlast (Suvi; multiplatvorm)

Eikuskilt saabus teade, et endistest Ubisofti mängudisaineritest koosnev indiestuudio on valmistamas FPS horrorit, mis leiab aset hullumajas, aga see pole mingi tavaline hulludele mõeldud asutus, vaid just kriminaalselt hulludele. Kirsiks tordil on aga tõik, et natsidoktorid tegid seal omal ajal inimkatseid jumal teab, mis eesmärgil ja mis vahenditega. Teadlased surevad ühe patsiendi käe läbi ja hullumaja suletakse. Seda kuni hetkeni, mil üks ajakirjanik asub asja uurima ja jääb lõksu hoonesse täis õudu, valu ja viltu läinud katseid. 

"Prince of Persia: The Sands of Time", Assassin`s Creed" ja Uncharted: Drake`s Fortune" on mängud, mis kuuluvad Red Barreli taga seisvate tegijate kogemuste hulka. Päris huvitav oleks näha, kuidas selliste nimede taga seisnud võtavad nüüd ette midagi väga žanripõhist nagu õnnestumiseks hoolikat viimistlemist nõudev survival horror, Eurogamer kirjutab mängust natuke pikemalt. 

10. The Walking Dead: Survival Instinct (19. märtsist; PC, PS3, Xbox360, WiiU)
Tõenäoliselt ajastatud täpselt nii, et tuleks välja pärast "The Walking Dead: The Game"-i. Ilmselt arvestati, et mängurid soovivad pärast hiirekliki seiklust ka tõelist FPS "TWD" zombimaailmas. Tõenäoliselt ei osanud nad arvata, et Telltale`i lihtsast, kuid väga mõjusast hiire klikkimisest kujuneb üks eelmise aasta hinnatuimaid mänge. 
Erinevalt Lee hiirekliki põnevast rännakust ei põhine "Survival Instinct" koomiksil, vaid teleseriaalil. Nimelt on peategelasteks kõigi poolt palavalt armastatud Daryl ja enamjaolt suureks mölakaks peetav Merl. Mängija käsutusse antakse kindlasti fännide heakskiidul ikkagi Daryl. Lugu leiab aset enne Atlantasse sattumist ehk täpselt enne 1. hooaja algust. Kindlasti mäletavad vaatajad 1. hooajas seda, kuidas kohtuti Merl`iga, aga kuidas ta sinna sai ja mis põhjustel ta vennast lahku löödi, polnud päris selge. 

Lugu räägibki siis vendade üleelamistest enne 1. hooaja sündmusi. Mängijal on võimalus võidelda ebasurnutega otse näost näkku tulirelvadega või kättejuhtunud kaigastega, kuid olemas on ka hiilimisel põhinev variant, mis on zombiemaailma puhul paraku see kõige loogilisem käitumisviis. Seni on väljas paar trailerit, kus on näha ka mängusiseseid klippe. Graafika pole küll teab mis kvaliteediga, aga sarja stiili ja vendade suhet on püütud küll mänguversiooni üle tuua. Paraku võrreldakse seda pärast välja laskmist vähemalt loo osas kindlasti ka Telltale`i nägemusega. Seda on raske üle trumbata. Selles pole kahtlust. Kahtlus seisneb selles, et praegusel hetkel meenutab mäng pigem sarja menust kõike ammutavat projekti ja sellised mängud on üldjuhul küllaltki unustatavad. Miks oodata? Võimalus näha "TWD" mänguna ja olla kõige karmim tegelane sarjas.

Kolmanda vaate mängudest, mõnest uuest strateegiast ja hiirekliki mängudest kirjutan järgmises kokkuvõttes. Stay tuned.