New Super Mario Bros.

Mängisin platvormil: Nintendo DS

Ei ole vist mängijaid, kes peaksid Mario nime mainimisel Wikipedias tuhnima, et teada saada, kellest jutt on. Isegi kui pole ühtki mängu selle tegelasega läbitud, kerkib ikkagi silme ette vuntside ja punaste riietega töntsakas torujüri. See tegelane on juba pea 30 aastat kõikvõimalikel mänguplatvormidel seigelnud, olles üle 200 mängu pea- või kõrvalosaliseks. Üks kuulsamaid nendest mängudest, võib-olla lausa kõige kuulsam, on 1985. aastal Nintendo Entertainment System peal ilmunud Super Mario Bros., milles mänguhuviline sai Mariot või Luigit läbi kaheksa maailma jooksutada, et lõpuks päästa Bowseri poolt röövitud printsess. Aastate jooksul lasti välju mitu järge ja originaal porditi otse või koos uuendustega korduvalt teistele süsteemidele. See kõik vääriks eraldi postitust, kuid antud juhul on teemaks aastal 2006 Nintendo DS peal ilmunud mäng New Super Mario Bros., milles on võetud kõik, mis vanas hea ja lisatud sinna parajalt uuendusi.

Sisu on Mario-mängule tavapäraselt lihtne. Printsess röövitakse ja Mario peab teda päästma tõttama, sibades läbi mitme maailma. Ettevõetud missioon õnnestub loomulikult alles kõige viimases tabelis, kuid õnneks pole enam seda tüütut seent ütlemas, et printsess on mingis teises lossis. Papa Bowser on seekord ameti maha pannud ja naiseröövi oma poja usinatesse kätesse jätnud. Siiski tuleb mängu jooksul mõlemale koletisele koht kätte näidata.

Mängitavusega probleeme pole ja kõik originaalis toiminud toimib ka siin. Küll aga on Mario aja jooksul mõned täiendavad trikid selgeks õppinud. Näiteks suudab ta hüpata seintelt või maanduda löögiga, et purustada plokke ja vastaseid. Lisaks tavaseenele, lisaelu seenele ja tulistamislillele on olemas uued esemed. Väike sinine seen mis teeb Super Mariost mikro-Mario ja võimaldab ligipääsu kitsastesse kohtadesse. Ülisuur seen venitab Mario ekraanikõrguseks ja seda õigel hetkel kasutades saab mitu elu juurde teenida, kuna hiiglasena katki trambitud esemed lähevad kõik arvesse ja mida rohkem laamendad, seda rohkem rohelisi seeni pärast kaela sajab.

Graafikas on leitud tasakaal uue ja vana vahel. Vana mängu kujunduselemendid on äratuntavad, kuid lisatud elemendid ja mitmekülgsem tabeliehitus annavad selgelt mõista, et tegu on uue mänguga. Mario ja teiste tegelaste puhul on kasutatud 3D-mudeleid, tehes mängust tervikuna nn 2,5D-graafikaga mängu.

Puuteekraan ei ole mängu seisukohast hädavajalik element ja pausimenüü ajaks tema funktsiooni ka ära. Tänu selle olemasolule on siiski lihtne varukshoitud eset sobival hetkel kasutusse võtta, jälgida tabelis liikumist või liikuda juba läbitud maailmade vahel.
Rohkem tuleb puuteekraan kasutusse eraldi menüüpunktist valitavate minimängude puhul. Need mängud pakuvad korraks huvi, kuid on seejärel kergesti unustatavad.

Mängu kõige suuremaks kriitikapunktiks on raskusaste, õigemini selle puudumine. Kui läbimine käib üle jõu, tasub oma käsi kontrollida - äkki on need kipsis. Ma ei väidagi, et mängus puuduksid võimalused elusid kaotada, neid leidub. Kuid elude juurdesaamine on naeruväärselt lihtne ja lõpus kipub neid päris palju üle jääma.

Mängust on tulemas ka Wii versioon, mis ilmub käesoleva aasta viimases kvartalis. Nagu selle video ja Wikipedia alusel aru saada, ei tähenda mängu läbimine NDSi peal, et Wii midagi uut pakkuda ei suudaks, sest New Super Mario Bros. Wii on saanud mitu täiendust, nendest suurim on võimalus mängida koos sõpradega.

+ vana hea stiil uues kuues
- natuke liiga kerge