[VEEL ÜKS] XCOM: Enemy Unknown

"XCOM: Enemy Unkown" on uus nägemus 18 aastat tagasi alguse saanud seeriast, mis nüüdseks saanud juba viie järje osaliseks. Uusversioon on ülesehituselt, mängitavuselt ja elamuselt taastanud väga palju vana, aga lisanud ka palju uut. 

Nagu juba pealkirja järgi võib arvata, siis ründavad planeet Maad kurjade kavatsustega tulnukad, kes asuvad kohe viivitamatult inimkonda anastama. Õnneks on inimkonnal tagavarapadrun ning juba aastaid on just selliste olukordade jaoks elus hoitud rahvusvahelist, kuid väga salajast programmi XCOM, millel on võime ja vahendid tulnukatega võitlusesse asuda.

Tegemist ei ole aga üksiku hundiga. XCOM-i juhib nõukogu, mis koosneb paljudest teistest suurriikidest ja kui mängija pole suuteline mõnda neist riikidest piisavalt kaitsma, siis nad lahkuvad nõukogust ja mida rohkem riike nii käitub, seda suurem on võimalus tulnukatele alla jääda.

Tuntud konflikti uued tuleristsed

Kõige lihtsamalt öeldes on tegu käigupõhise strateegiamänguga, kuid strateegia ei piirdu siinkohal üksnes lahingutega, vaid mängija kätte usaldatakse terve maailma saatus ja see pole kerge ülesanne, sest lisaks sõdurite võimekuse ja relvastuse arendamisele on üliolulised veel teadustöö, baasi laiendamine ja uute sõdurite värbamine. Mängu graafiline ilu ja asjakohasus tagab muidugi selle, et teadustöö ei muutu hetkekski kuivaks ning ka lahingud on selle võrra ka huvitavamad. 

Mängija võib võtta endale üks või kaks eelisarendust ja jätab teised sinnapaika, kuid päris nii need asjad ei käi ja pikemas perspektiivis leiad end hoopis nõukogu ees briifingut andes kaotust tunnistamas. XCOM-i võimaluste rohkus ei tähenda, et mängija võib eelisarendamiseks valida ainult mõned meeldivamad. Kõik ressursid on omavahel seotud. Aegamisi sellest aru saades kerkib esile XCOM-i tõeline pale kui maailma parim suvival mode stiilis pidevas arengus mäng, kus läbi kukkumine tähendab terve maailma kaotust ja kus iga võit viib lähemale inimkonna dominatsioonile. 

Mida rohkem võite, seda rohkem ressursse ja seda suuremaks muutub sõltuvus minna kohe pärast igat missiooni laborisse, et panna järgmine uuring töösse või siis liituda sõduritega barakkides ja asendada juba lahkunud kamraade või arendada edasi juba olemasolevaid karastunud sõjardeid.

Kampaania osa jätab väga õnnestunult mulje, et sinu vastaseks on samuti oma baasi ja sõdureid haldav tulnukas, kellel võivad olla samad probleemid ja kelle käitumine baasi arendamise juures ei pruugi olla niivõrd erinev sinu omast. 

Mitmikmäng ei erine suures osas kampaania poolt pakutust, kuid võimalus ainult 10 000 punktiga koostada oma 6-pealine meeskond loob väga pingelise ja leidlikkust nõudva matši, kus vastaspoole asukoht ja strateegia sinu hävitamiseks on looritatud nagu ka kaart, kus kuuled ainult vastase sõdureid vaikselt jooksmas.

Kokkuvõte: Kahju ainult, et XCOM ei paku võimalus astuda teisele poole maleleauda ja proovida viivuks, mis tunne on olla vallutaja, aga see ei ole miinus, vaid pigem suurest joovastusest tekkinud soovunelm. 

Hinne: 5/5

Arvustus ilmus esmakordselt 2012. aasta detsembrikuu [digi]-is.

[VEEL ÜKS] ehk ühe mängu kohta on ilmunud mitu arvustust. Loe ka Mängumaanias eelmise aasta oktoobris ilmunud arvustust.