Sniper: Ghost Warrior 2

Viimase aja jõulisemal mängumootoril Cry Engine 3-el põhinev "Sniper: Ghost Warrior 2" viib meid sihiku taha nii nagu nimi viitab, kuid soovitud elamuse saavutamine nõuab siiski väga palju tööd.

Snaiprimängudest rääkides on olemas lahingusimulaatorid nagu "ARMA" ja "Operation Flashpoint" seeriad, kuid need on mõeldud kõige muu kui ainult ühe relva käsitlemise jaoks. 

Viimastel aastatel on tekkinud kaks uut snaiprimängu seeriat: "Sniper Elite" ja "Sniper: Ghost Warrior". Esimene leiab aset sõjaaegses Berliinis ning eelistab distantsi sinu ja vaenlase vahel, teine aga seikleb mööda tänapäevaseid konflikte, mis tõesti tekitavad tõelise snaipri tunde. Vahele on segatud ka intensiivset lähivõitlust ja natuke liiga automaatset nugademängu.

Snaipri valud ja rõõmud

"Sniper: Ghost Warrior 2" arendaja City Interactive uus peatükk esimesest osast väga palju ei erine. Graafiliselt küll, sest džungleid ja hävinenud linnaosasid Sarajevos loob seekord Cry Engine 3. See aga ei tähenda sugugi, et snaiprina on võimalik hiilida tuule käes õõtsuvate rohuliblede vahel ja et relvaga piirkonda vaadeldes blokeerivad vaatevälja reaalsed puulehed. 

Isegi ka kõige kõrgema seadistuse peal mõjub maailm nagu väga ilus ja sügav taustapilt, kuhu ei tohi lähemale minna, ega detaile uurida. Muidu võid saada suure pettumuse osaliseks, sest loodus osutub lähemal vaatlusel tapeediks ja elutuks pildiks, mis polegi mõeldud enese peitmiseks ja kamuflaažiks. Sellest pole aga hullu, sest läbi sihiku džunglit või linna vaadeldes on iga punkt ja vastane sinu kuuli tabamisulatuses.

Snaipriks olemine eeldab teatavat vabadust. Võimalust olukorda vaadelda ja hinnata. Kalkuleerida kaugust, tuule kiirust ja suunda. Kergematel raskusastmetel seda võimalust ei ole, kõrgematel küll. Kõige olulisem on võimalus olukorda lahendada vastaste liikumise põhjal. Snaiprina peaks olema võimalus ise valida, kuidas piirkond vastastest puhastada.

"Sniper: Ghost Warrior 2" arusaam vabadusest ja snaipriks olemise võimalustest on üsna piiratud. Seda eriti juhul kui järgid kõiki mängu juhiseid. Sel juhul muutub tasemete läbimine väga ennastkordavaks ja monotoonseks. Esimesed missioonid nõuavad kannatlikust, sest tõesti kõik on ette kirjutatud ja isegi vastaste asukohad on ette antud. Mäng isegi karistab sind selle eest kui ei tee nii nagu juhistes kirjas. Vana hea piirkonnast väljumise hoiatus on samuti olemas. Siinkohal ka range soovitus: iga missioon tuleks lahendada nii nagu juhised ette näevad, aga juhiseid saab alati teisiti tõlgendada.

Mäng muutub huvitavaks, elavaks ja reaalselt pingeliseks võitluseks päästikule vajutamise kiiruse ja sihtmärgi tabamise oskuse peale kui liigud mööda suhteliselt piiratud kaarti nii nagu ise soovid, aga samas täidad ka kõik nõudmised. Missioonid on perfektselt lahendatavad siis kui ükski alarm ei lähe tööle ja vaenlane ei märka, et tema relvavennad muudkui kaovad ja kaovad.

Omal algatusel piiranguid lõhkudes ja spontaanselt kaardil ringi liikudes muutub "Sniper: Ghost Warrior 2" tõsiselt nauditavaks. Tekib küsimus, miks luua piiranguid sinna, kus peaks olema vaba valik ja miks piirata snaipriks olemise vabadust kui see peaks olema omaette eesmärk.

Kokkuvõte: Kiirelt läbides hakkab ennast kordama, kuid aega maha võttes, juhiseid eirates ning ise maad kuulates omandab "Sniper: Ghost Warrior 2" hoopis kõrgema väärtuse.

Hinne: 3/5

Arvustus ilmus esmakordselt aprillikuu [digi]-s.