Call of Duty

Kui jäta kõrvale kõik Black Opsid ja Modern Warfare, leiame seeria lihtsakoelise algusosa. 2003. aastal ilmavalgust näinud "Call of Duty" tõi meieni eepilised lahingud ning koos platooniga lahendatavad missioonid. Atmosfääri rõhutamiseks on palju nišši võetud filmidelt nagu "Saving Private Ryan" ja "Band of Brothers". Praeguseks juba kohmetu ja kandiline "Call of Duty", oli aastaid tagasi üks parimaid ja huvitavamaid uusi FPS'e, kus kuulide pildumist sakslaste pihta saatis heroiline ning suurejooneline sümfoonia.


Mängus on 3 campaigni, mille käigus on võimalik astuda briti, ameeriklase või venelase saabastesse. Nagu ka FPS'dele kohane, on võimalik valida ka 3 raskusastme vahel, millest kõige väljakutsuvamat "Veteran'i", ei soovita temperamentsematele (vaenlased kasutavad läbinähtavat wallhacki ning varitsevad sind iga hange, seina taga). Missioonid kulgevad tanke ja õhutõrje kahureid õhku lastes. Vahepeal premeeritakse meid ka ühe stealth ülesandega, kuid üksluine mänguviis võib väga kiirelt juba algusminutitel ära tüüdata. Miinusteks on ka hooletu ning bugine AI-süsteem. Multiplayer on kuld. Mapid on korralikud ja suurejoonelised, kuid alla 10 inimese mängida ei soovitaks. Hoolimata oma pinnapeaalsusest on mäng saanud klassikaks ning silmad ette teinud paljudele modernsetele tulistamismängudele.

Screens :