E3 2010 muljed #6 - Konami

Võtame siis siinkohal kokku ka viimase pressikonverentsi, mida internetivahendusel meile pakuti. Selleks on Konami meeliülendav show, mida mõni isegi eepiliseks julgeks nimetada, Ei, aga tegelikult oli see vist kõige hullem pressikas seni.


Konami

Kõige esimese asjana loetakse publikule sõnad peale, et "Seda pressikat kantakse ka internetis üle, hoidke oma suu kinni, lülitage mobiiltelefoni välja või pange nad vibreerima, kui see ei kõlba, siis uks on seal. Kõik mida te teete on ka netis kuulda." Üks inimene naerab selle peale, mis saab kohe ka vastukommentaari "Yeah, sa ei taha seda teha." Võluv.

Peale seda läheb tööle esimene videolõik, mis esmapilgul ei tähenda nagu midagi, kuid kui pressikonverentsi uuesti algusest vaadata, siis tuleb välja, et põhimõtteliselt fitureerib seal terve õhtune line-up pluss veel pudi-padi. Uups, spoilers! Videoklipp ise paikneb suures videoseifis, mis avaneb ainult Konami koodi kasutades. See pole just eriti praktiline? Mõelda, kui Konami ka reaalses elus oma seife sama koodiga varustaks. It is soooo predictable. Järgmisena astub lavale Konami ninamees isiklikult, Shinji Hirano, kes ütleb et Konami populaarsus on suurem kui varem ning toob tahlvi peale näiteid - MGS, Silent Hill, Castlevania, Frogger ning Dance Dance Revolution saavad auväärselt välja toodud (Frogger? Päriselt? Ma pole sellest seeriast ammu midagi kuulnud) ning ekraanile ilmub "Glee: Karaoke revolution". Okeeeei....?

Igatahes alustatakse mängude tutvustamisega, esimeseks on valitud Def Jam Rapstar, ehk räppkaraooke. Lavale tatsab seda tutvustama..mm...mängu producer, jääb ootama mängu treilerit, ootab, ootab natuke veel ning kui on selge et treilerit ei taha tulla, asub mängu tutvustama. Mingi teema selle kohta et kui sotsiaalne see mäng on, saab neti kaudu bätleid teha ja muud säärast. Seejärel kutsutakse lavale legend isiklikult, Russell Simmons (teenides sellega ka õhtu kõige tugevama aplausi), kes räägib et "Obama on must, hiphop on awesome ning ühendab rasse ja muud säärast." Peale seda südantsoojendavat kõnet saadakse tööle ka mängu treiler.

Peale seda tuuakse lavale Mehhiko maadlusässad, öeldakse et tulekul on selleteemaline mäng, Konami kioskis on toimuvad ka maadlusmatsid ning laval läheb peaaegu pisikeseks rahmeldamiseks, enne kui kogu kamp taaskord lava taha suundub. Seejärel näeme uut Saw mängu treilerit, kus noor naine liftiga keskelt pooleks rebitakse. Aga pole hullu, sest ta oli selle ära teeninud, sest noor apteekrinna müüs tänaval illegaalselt ravimeid. Saw 2: Flesh and Bloodi peaosas on Jigsaw poeg, seega on alapealkiri niivõrd geniaalne. Hurr hurr. Kuid lõbu ei lõppe sellel hetkel, vaid järgisena esitleb oma loometeost Ninety-Nine Nights 2 developer, kes iga lausega üritab publikult aplausi välja meelitada (esimest korda näen rastapatsidega jaapanlast, btw) ning rebib pidevalt kildu. NNN2 ei ole lihtsalt tavaline hack-n-slash, vaid "extreeeeeeeeeme" hack-n-slash, sellele järgneb ka treiler, aga minu pilk on kusagil mujal. Järgisena O:Tomedius Excellent, mida tutvustab vaid üks animetüdrukuid sisaldav treiler. Okei, informatiivne. Järgmisena natuke Kinecti teemat ja Adrenalin Misfits, mis näeb välja nagu iga teine Kinceti mäng, mida meile tutvustatud on. Samuti Kinectile, on ilmumas ka DanceMasters, mida on tulnud tutvustama täiesti igav valge mees ja täiesti tavaline jaapani moodi jälgiv heteroseksuaalne onu, kelle emakeeleks on igatahes ENGRISH! Boring, let's move on!

Ning nüüd jõuab aeg taaskord Glee Karaoke Revolutioni kätte, näidatakse mingit igavat treilerit ning äkitselt muutub Konami pressikas High School Musical 4ks!! Pisikesed tüdrukud minestavad, keskealised mehed lähevad aga WCsse, et oma magu tühjemaks teha. Peale seda on Mike Pepe laval nägemine nagu sõõm puhast õhku, kui Hudson kuulutab välja oma neli mängu, milleks on...Beyblade: Metal Fusion, Deca Sports 3, Deca Sports Freedom ja Lost in Shadow. Other than Lost in Shadow tuleb nentida, et ülejäänud list on enam kui korralik. Beyblade: Metal Fusioni gameplay tundub väga põnev ja pingeline ning Deca Sports on lihtsalt võrratu. *end sarcasm*

Järgmisena uus Silent Hill. Lubatakse täiesti uut kogemust, mis oleks rohkem truum vanadele kogemustele, demotreileri järgi aga tundub olevat see sama vana asi. Või vähemalt meenutab seda, ei ole nüüd nii väga kokku puutunud sarjaga. Graafika tundus küll esmapilgul vananeva moega, peategelane on põgenenud vang( teda jahtiv politseinik (või mõlemad?), kes teab. Eks näis. Peale seda tuleb Neverdead, mis...no kurat, mis näeb päris äge välja.

Peale seda taaskord MGS Rising, aga kuna seda on juba nähtud, siis ei pööranud tähelepanu, lisaks veel palju jaapanikeelset juttu, aga kuna tõlk teeb tööd aeglaselt, siis mina igavlen. Kõige lõppu aga muidugi parimad palad, seega oleme tunnistajaks kahele, just nimelt KAHELE uuele Castlevania mängule. Esimene neist, Castlevania: Harmony of Despair tuli minule täieliku üllatusena, kasutab pixelgraafikat ning on juttude järgi multiplayer (hmm). Teine neist, Castlevania: Lords of Shadow treiler on...absoluutselt kõige ägedam asi mida minu silmad sel E3 ajal on näinud. I salute you, David Cox, mis siis et su nimi kõlab nagu peenised mitmuses.

Lõpuks tuleb lavale tagasi Shinji Hirano, vuristab natuke juttu 3DSist (ning ma ei saa ühestki sõnast aru) ning ütleb meile nägemist ja rahvas hakkab välja liikuma. Vot nii.

Ma olen nüüd raskustes, ühest küljest oli tegemist kõige kehvema pressikaga üldse, teisest küljest ei tahaks ma teda mitte kõige kehvemaks tituleerida ning seda just nimelt Lords of Shadowi pärast. Hmm...ütleme, et Konami pressikas oli küll sitt, aga ta oli seda eepiliselt.