Bright Falls

Mai keskpaigus lasi Max Payne seeriaga tuntust kogunud Remedy välja uue psühholoogilise horror/action/survival mängu Alan Wake`i, mis on seni kahjuks ilmunud vaid Xbox 360-l. Xbox-i ma ei oma ning seetõttu arvamus, et tegemist võib olla ühe selle aasta omapäraseima mänguelamusega põhineb ainult netiavarustes leiduvatel arvustustel. Enne mängu ametlikku tähtaega ilmus kuueosalisena lühifilm, mis kannab linna nime, kuhu on viidud Alan Wake`i tegevustik. Lühimängufilm ei anna tegelikult täielikku pilti, milline võiks välja näha mängu gameplay, vaid kiikab aega enne Wake`i saabumist maalilisse Bright Fallsi. Mängu promomise eesmärgil loodud filmikesega on palju nähtud vaeva, et pilt ja tegelased oleksid omas keskkonnas usutavad ning sillutaksid teed arvustustes mainitud ja gameplay videotes nähtud košmaarsele õudusunenäole, mis tundub olevat minu kui igasuguste horrormängude austaja jaoks päris magus tükk. Kahju, et mängu ennast ei saa veel proovida, kuid eks tuleb ka see aeg, võib-olla...

Episoodidena end heast küljest näitav Bright Falls tutvustab ajakirjanikku, kes suundub linnakesse tegema intervjuud ühe kohalikuga, kellel äsja ilmus uus raamat. Jõudes linna, tunneb peategelane Jake Fischer, et on kaotamas kontrolli oma keha ja mõistuse üle. Esimesed sümptomid on mäluaugud. Jake satub mäluauku ning üles ärgates leiab ta end pidevalt keset metsa või siis näiteks laibakotist. Teadmata, kuidas ta sinna sai, üritab Jake leida vastuseid, kuid tulutult, sest sama "haigus" on mõjumas kogu linnale, mis ilmneb üha tugevamalt järgmiste sümptomite näol, milleks on valgusekartus ning selle koosmõjul hakatakse veel tervete linnaelanike imestuseks üle kogu linna hävitama valgusteid ja muid valgusallikaid. Jake tunneb, et on minemas hulluks ja ta ei saa sinna midagi parata, kuid aetuna viimse piirini leiab ta siiski algul efektiivsena tundunud võimaluse end ravida, mis osutub hoopistükkis katalüsaatoriks üha vägivaldsemaks muutuvatele käitumisnormidele, mis ei vasta enam mitte ühegile ühiskondlikule reeglile. Tumedad jõud on saabunud just enne Alan Wake`i pärale jõudmist ning pärast üsna leidlikku lõppu võibki arvatavasti uue seeria alustala jätkata juba mänguna...

Kuus osa möödusid kiiresti, mõni kiiremini ja mõni jälle aeglasemalt, sest episoodide suutlikkus hoida üleval pidevalt kasvavat huvi ning pinget varieerus kehvast kuni väga heani. Esimesed osad suutsid minule kui mängu temaatikaga mitte just väga hästi kursis olevale vaatajale pakkuda nii mõndagi huvitavat, pinget tekitavat ning samuti ei hoitud kokku ka kenade muusikapalade ja visuaalsete mõjutusvahendite pealt. Järgmised osad ei pakkunud paraku suurt midagi juurde, aga viimane osa sidus end nii tugevalt mängu temaatikaga, et edaspidi oli arusaadav, kuidas kogunevad Alan Wake`i vastu tumedad jõud, kellega tuleb alustada võitlust revolvri ja taskulambiga. Loodan, et Remedy on ennast kokku võtnud ja teinud taaskord midagi uuenduslikku, mis saaks ühe hea järje ning nagu järjelugudele tavaks, siis ka ühe raha peal liugu laskva järjeloo. Bright Fall kergitas minu niigi kõrgendatud huvi mängu vastu veel mitme kraadi võrra. Kas see end ka õigustab? Ei tea veel, aga tundub küll, kuid kuna oma sõrmed ja silmad on kuningad, siis on praegu veel vara kiita mängu, mida pole proovinudki. Mõned asjakohased mänguarvustused: GameTrailers, Gamespot,

Järgmised osad: 2, 3, 4, 5, 6